Mürakaebusi tuleb iga aastaga enam
Eile peeti MTÜ Ökokratt eestvedamisel keskkonnaministeeriumis seminar müra teemal, kus kõneldi mürast, selle mõjust keskkonnale ja tervisele, mürakaebustest, mürakahjude ennetamise ja vältimise võimalustest, müra vähendamise tegevuskavast ning seadusandlusest.
Keskkonnaministeeriumi keskkonnakorralduse ja -tehnoloogia osakonna välisõhu ja kiirgusohutuse büroo peaspetsialist Reet Pruul ütles müra mõistet selgitades, et see on inimest häiriv või tema tervist ja heaolu kahjustav heli.
Tallinna tervisekaitsetalituse direktori asetäitja Kai Raska ja vaneminspektor Kristjan Põldaas märkisid, et sotsiaalministri määrusega kehtestatud norme ei võeta sageli arvesse, kuna majandusliku meelega ühiskonnas on tootjatele kasum sageli olulisem kui inimeste tervis.
Müra mõjub inimese tervisele negatiivselt ning sellega võib kaasneda muu hulgas stress, väsimus, kergesti ärrituvus, unetus ja kuulmise vähenemine. Samas on inimeste teadlikkus müraga kaasnevatest terviseohtudest kasvanud ja nii on üha kasvanud ka mürakaebuste hulk. Tervisekaitsetalitus sai 2006. aastal 87 kaebust, tunamullu 55 ja eelmisel aastal 64.
Suurem arv kaebusi on olnud ettevõtete ja hoonete kohta. Suureks probleemiks on Kai Raska sõnul autotranspordi müra. Tallinna tervisekaitsetalitus on teavitanud vastavaid linna- ja vallavalitsusi ning näiteks Viimsisse on plaanis müraprobleemide leevendamiseks ehitada müratõkkesein.
Müratõkkena saab MTÜ Ökokratt juhatuse liikme Priit Adleri sõnul kasutada nii kõrghaljastust, puitu, betooni, terast, alumiiniumi kui ka klaasi. Reet Pruuli sõnul on tõkke kasutamine otstarbekam müraallika või müra kuulaja lähedal, mitte nende vahel. Pruuli märkis ka, et väliskeskkonnas leviv müra kahaneb kaugusega müraallikast, ning müra tõkete ehitamine on tema sõnul lahendus juhul, kui muud meetmed enam ei aita.
Liiklusmüras on igapäevaselt 75 000 inimest
Akukon Oy Eesti filiaali esindaja Marko Ründva rääkis Tallinna linna välisõhus leviva keskkonnamüra vähendamise tegevuskavast. Müra hindamiseks on koostatud mürakaarte, mida on tehtud teiste seas auto-, rongi-, lennuliikluse ja tööstusmüra hindamiseks.
2006. aasta Tallinna mürakaardilt selgub, et kõige enam on müraga reostunud maanteeäärsed alad Lasnamäe, Mustamäe, Väike-Õismäe ring, Luite, Raua ja Vismeistri kant. Seal ületab müra kohati 65-detsibellise müra piirtaseme. Kõige enam mõjutab inimesi nii päeval kui öösel autoliiklusest tingitud müra, kusjuures päevasel ajal on liiklusmüra keskkonnas üle 75 000 inimese.
Ründva märkis, et Tallinnas on kümme lasteaeda, mis jäävad 60-69 dB mürataseme piirkonda, neist kaheksa omakorda 65-69 dB piirkonda. Näiteks kesklinnas asuva Endla lasteaia puhul aitaks liiklusmürast põhjustatud müratasemeid lasteaia territooriumil 5-10 dB võrra vähendada kolme meetri kõrgune mürakaitseekraan.
Müraprobleemist tuleb teatada tervisekaitseinspektsiooni või tervisekaitsetalitust.
