Mustikakorjamise hiilgeajad on möödas

Kui aastate eest olid maapiirkondades elavatele töötutele marjametsad oluliseks sissetulekuallikaks, siis kokkuostjate kinnitusel on nüüd selliseid inimesi vähemaks jäänud, mistõttu on kahanenud ka Eestist eksporditavate metsamarjade kogused, kirjutab Postimees.

Metsamarjade kokkuostufirma Viiberg Kaubanduse juhi Ragmar Rihbergi sõnul on praegu metsatest võimalik korjata peamiselt mustikaid, metsmaasikaid ja kukeseeni ning lähinädalatel peaks valmima ka teised metsmarjad.

Kilogrammi mustikate eest saab korjaja praegu kokkuostjatelt olenevalt marja puhtusest 15-25 krooni. Otse turul müües on kilogrammi hinnaks aga kuni 75 krooni. "Samas on marjade hindu väga raske öelda, sest suve edenedes langevad need päevadega ning vahel isegi mitu korda päevas," selgitas Rihberg.

Metsmaasika kilogramm maksab kokkuostus 25-35 krooni, sõltudes just nende välimusest ja korjamise ajast.

Kui rahva seas on levinud arusaam, et enamik siin korjatud metsamarju viiakse välismaale, siis Rihbergi sõnul on see eri marjade osas väga erinev.

"Näiteks mustikatest läheb umbes 95 protsenti tõepoolest välismaale, kuid metsmaasikatest jääb sama suur kogus ikkagi Eestisse, sest nad ei säili kuigi kaua," rääkis ta.

Rihbergi sõnul on ka erinevate marjade kasutamisviisid erinevad. Osa nendest tarvitatakse küll toiduks, kuid näiteks mustikad leiavad Euroopa lihatööstustes rakendust ka templivärvina, sest sealsed seadused keelavad toiduainetööstustes keemiliste värvide kasutamise.

Kuiva ja puhast mustikat on kuni nelja soojakraadiga võimalik ladudes hoida kuni kaks nädalat, kuid osa neist rändab Eestist välja külmutatud kujul.

Paremad ajad marjade kokkuostjatele on Eestis aga möödas, sest inimesed ei käi enam nii palju metsas endale marjadega lisaraha teenimas. "Eks osalt ole paranenud inimeste majanduslik seisund, kuid kindlasti on selles süüdi ka aastate jooksul samaks jäänud kokkuostuhinnad. Numbrites ei ole hind ju aastatega tõusnud, kuid samas on üksjagu alanenud raha väärtus," selgitas Rihberg.