Muuga ümbersünd andis Tallinna ida poole laienemisele stardipaugu
Autosõit pealinnast Kuusalu valda annab sama efekti nagu parv-laevaga Hiiumaale loksumine: Lahemaa rahvuspargi metsade vahel ununevad linnaaskeldused ja raadiouudis ummikust Järvevana teel võtab muigama.
6889 elanikuga Kuusalus on vallavanem Herko Suntsi sõnul alanud vägev planeerimisbuum, mis annab omakorda märku lähenevast ehitusbuumist. Suurim, 150 krundiga uusasum kerkib Andineeme rannapiirkonda Sõitme külla. “Menetluses olevate detailplaneeringute järgi tuleb valda 700–1000 elamispinda ja umbes 3000 uut elanikku,” ütleb Sunts.
Eriliselt köidavad arendajaid Valkla ja Salmistu rannaalad, rannapiirkonnast on enim huvitatud ka maatükkide ja majade otsijad. Pärispea poolsaarel Mäe bussipeatuses, paarikümne meetri kaugusel mäslevast merest, püüab jalutajate tähelepanu posti külge kleebitud tilluke kuulutus: noor pere otsib kodu mere äärde!
Pereema Harriet ütleb, et kuulutusi kleebiti suvel mitmesse kohta Andineemest Viinistuni, et leida pakkujaid, kes pole kinnisvarabüroo kaudu müüki alustanud: “Üks inimene vastas, aga kahjuks oli see hind liiga kõrge.”
Kuid turg lausa kihab: Suurpeas kerkib otse mere kaldale valge tara taha palkmaja, teisel pool teed esitleb maakler parasjagu huvilistele 1400-ruutmeetrist kinnistut, dokumendid näpu vahel. Vilgas ehitus käib Juminda poolsaarel Leesi ja Kiiu-Aabla vahel.
Oma maja ei ole põrsamaja
Salmistus Mäepea külas on maha märgitud terve uusasum. Esimesed ehitajad on juba platsis ja kurdavad, et vesiliiv muudab töö keerukaks. Sissepääsu juures fibroliitplokkide kuhilal troonib majamüügiteade, roheline, veel pooleliolev maja kenasti taustal. “Maja on endale ehitatud, tegu pole põrsakeste majaga,” kinnitab omanik Margus Hanson.
Krundi soetamisel mullu oktoobris osutus Hansoni sõnul määravaks asukoht kuue kilomeetri kaugusel Kuusalust ja mereranna lähedus. “Asumisse tuleb 15 maja ja arendusala läheb kinniseks. Ühistu on juba loodud,” kirjeldab ta. “Kõrvale tuleb ka elamurajoon – usun, et aasta pärast on see võsa maha võetud.”
Viimase 11 kuuga on Kuusalu valla elanike arv kasvanud 30 inimese võrra. Uusi elamuid on rajatud Salmistusse ja Kuusalu külas kerkivad ridaelamud, kuid ükski arenduspiirkondadest pole valmis.
Kiiu tehnopargi kõrval näeb hästi, kuidas remont korrusmajade välimust peaaegu tundmatuseni muudab – traditsioonilise halli ning nukumajalikult roheliseks ja kollaseks võõbatud elamu kontrast on päratu.
Kinnistu üle poole miljoni
Kupusse, Vana-Narva maantee äärde Leesi teeristi rajab Patrick Kinnisvara Uus-Käli elamukvartali. Neljast ridamajast esimese ehitus on jõudnud teise korruseni ja peatöövõtja Filkester ehitajate käe all kerkivad müürid silmanähtavalt. Suveks valmiva 137–140-ruutmeetrise ridaelamukorteri eest küsitakse 2,17–2,24 miljonit krooni.
Uuselamuehitusest ei jää puutumata ka Tallinnast 47 kilomeetri kaugusele jääva Kolga mõisa lähedus, kuhu Koda Ehitus pakub 600 000 krooni eest 3800-ruutmeetriseid kinnistuid.
“Võib-olla ma olen väga kriitiline, aga midagi esile ei tahaks tõsta. Minu silmis on uued arendusprojektid väga ühesugused ja pigem käib siin kompromisside otsimine,” ütleb vallavanem. Põhiline piirang nn karbikülade tõrjumiseks on see, et hajaasustuses ei tohi krundi suurus olla alla 3600 ruutmeetri.
Kuusalu alevik on vallavanema sõnul kortermajade jaoks “looduslikult suhteliselt täis”, mis ei välista aga lisakorruste ehitamist olemasolevatele majadele.
Koostatava arengukava järgi lisandub valda viie aasta jooksul 1000 uut elanikku. Esimesed noorte perede vajadused annavad end juba tunda. Kevadel pärast renoveerimist taasavatud Kuusalu lasteaias Jussike käib üheksas rühmas 185 last ning 20 on järjekorras.
Kui 1980. aastatel ehitatud Jussike tegi läbi põhjaliku remondi, siis täiesti uus kuue rühmaga lasteaed tuleb Kiiule. Paraku on asi esialgu etapis, kus vallavõim mõtleb detailplaneeringu alustamisele. Täpsemalt on tuleviku-plaanid paigas Kuusalu koolil, mis saab 2010.–2012. aastal uue õppekorpuse ja spordihoone.
Aastas lisandub valla maadele üks või kaks tootmisettevõtet, parasjagu ehitatakse Kiius valgusmastide tehast, oma tütarettevõtte kaudu käivitab samas kõrval telerite ja kineskoopide lammutamist Maru Metall. “Kuusalu valda käiakse rohkem tööl kui Kuusalust välja,” märgib vallavanem.
Oma arendusprojekt on käsil ka vallavalitsusel, kes koostöös kirikuga rajab osaliselt kirikule kuuluvale maale ning 1237 elanikuga Kuusalu aleviku sissesõidule hiljemalt 2009. aastaks vallamaja ja kaubanduskeskuse. Praegu asub vallavõim 908 elanikuga Kiiu alevikus Kiiu mõisas.
Ehitamise asemel remont
Uued tuuled on õige õrnalt tunda ka Kuusalu vallaga külgnevas Loksa linnas. Kuigi tänavapildis annavad tooni Nõukogude ajast pärinevad ehitised, millest paljud on oma aja ära elanud, leiab linnast madalate majade ja haritud aedadega linnaosa ja tervikliku uusasumi.
3500 elanikuga Loksa suurim arendusprojekt jääb nelja-viie aasta tagusesse aega, mil laevaremonditehas rajas oma töötajatele Uuele tänavale 19 väikeelamut. Tehasest kiviviske kaugusele ehitatud kahekorruselised eramud pole perede omad, vaid üüril.
Abilinnapea Andres Kaskla sõnul on jutuks olnud kahe uue korruselamu ehitus Rohuaia tänavale, linna tulevane eramupiirkond laiub Nõmme linna-osas 30 hektaril. “Praegu ainult remonditakse,” nendib ta.
Plaanide tõekssaamine toob Loksale 2015. aastaks tuhat uut elanikku, kasvatades nii linna kogukonna sama suureks kui Nõu-kogude ajal, mil laevaremonditehases oli ametis 1200 töötajat ning igal aastal ehitati tööliste tarvis uus 60 korteriga elamu.
Elanikkonna juurdekasv ei käi abilinnapea hinnangul linna rahakoti pihta, sest “koolimajad on alarahvastatud ja 280-kohalise lasteaia majast pool on tühi”. Paraku tõmbab tema sõnul praegu inimesi rohkem Tallinn ja ka Narvast tööle sõitvad ametimehed ei ole peresid Loksale kolinud. “Meil on ilus loodus, meri ja jõgi ja järved ja puhas õhk, aga Eesti inimesed elavad rohkem paigal,” leiab Kaskla.
Maardu – Tallinna väike osa
16 657 elanikuga Maardu linn kasvab tänu kiirelt arenevale Muugale järjest enam kokku Tallinna ja Viimsiga. Kuigi Maardu linnavalitsuse arhitektuuriosakonna juhataja Riina Liivamägi nimetab arenduspiirkondadeks ka Kallaveret ja Maardut, kus Orumetsa tänaval võib uhiuude kortermajja soetada 963 000 krooni eest 38-ruutmeetrise korteri, on vaid Muuga viimase kahe aastaga läbi teinud totaalse muutumise.
Peaaegu võimatu on endisest suvemajakeste rajoonist leida tänavat, kuhu poleks kerkinud uusi eramuid ja kust ei kostaks äripäeva lõunal usinat kopsimist. Kullerkupu tänaval kolmandaid jõule tähistavad naabrid Vladimir Davõdov ja NadeÏda Kuzmina leiavad rajooni kohta nii kiidu- kui ka laidusõnu. 3,5-aastase poja bussiga Lasnamäele lasteaeda toimetamiseks tuleb NadeÏdal kaks ümber istuda. “Bussid sõidavad liiga harva, aga meil elab palju autota inimesi,” märgib ta.
Teine teema on, kuidas kuiva jalaga bussipeatusse saada. Nadežda kannab poripritsmete pühkimiseks alati kaasas salvrätikuid, Vladimir sõidutab oma naise teinekord 400 meetri kaugusele autoga. Poes ja arsti juures käivad mõlemad pered Tallinnas, 11 kilomeetri kaugusele jäävasse Maardusse polegi asja.
Maardulaste kriitikat pälvivad prügiveokorraldus, veemajandus, asfalteerimata tänav ja puuduv tänavavalgustus, kuid tagasi Lasnamäele kumbki kolida ei tahaks. “Linnas vaatad telerit, aga siin ei tule sellest midagi välja. Tööd on nii palju, ole aga õues ja tööta. Hing rõõmustab,” tunnistab Vladimir.
Moskvas üles kasvanud NadeÏda ütleb, et on alles nüüd õp-pinud hindama oma koduaia võlusid. “Sõbrad tulevad siia palju meelsamini külla kui linnas, sest neil on huvitav. Jalutame, teeme šašlõkki ja istume väljas,” kirjeldab ta.
Muuga piirkonna arenguga Maardu kosumine ei piirdu, sest hulk detailplaneeringuid on pooleli. Linnavalitsuse ametniku sõnul kavandab osaühing Capital Kinnisvara uut 657 korteriga elurajooni Kallaverre Roobu 1 ja 4 maaüksustele. Baltic Real Estate rajab Soosaare kin-nistule asumi 1000 elanikule.
Paldiskisse tuhat uut elanikku
Tallinnast teise suunda jääva Paldiski uusim elurajoon kerkib järgmisel aastal Põhjasadamast poolsaare tipu poole 13 hektarile, Majaka tee 12 ja 14 ning Vägari kinnistutele. Osaühingu Klauser Trade arendatavasse uusasumisse tuleb 19 ühepereelamut, kuus kolmekorruselist korrusmaja ning kaks ridaelamut. Roheliste vastuseisu tulemusel jääb arendusest välja maastikukaitseala puudutanud plaan.
Linnapea Kaupo Kallase sõnul on rohkem tunda tööstus-arendajate huvi Paldiski vastu, kuid tulevikku silmas pidades on üldplaneeringus elamuehituseks reserveeritud ulatuslikud alad Kersalu naabruses.
Klauser Trade’i projekti tulemusel ootab Paldiski linnavõim tuhandet uut elanikku, mis tähendaks elanikkonna kasvu 5500-ni. Põhilised uusasumiga kaasnevad probleemid puudutavad linnapea sõnul kommunikatsioonide rajamist. Lasteaiakohtade nappuse ennetamiseks teeb linn eesti lasteaiale 50-kohalise juurdeehituse.
Tallinn valglinnastub ameerikaliku malli järgi
•• Tallinna valglinnastumine kipub kulgema ameerikaliku mudeli järgi, ent selles võib veel märgata euroopaliku mudeli positiivsemaid tunnuseid. Nii leiab pealinna Harjumaale valgumist uurinud Tartu ülikooli maastikuökoloogia ja keskkonnakaitse magistrant Age Poom.
•• Valglinnastumise euroopaliku mudeli korral valgub linn laiali suunatult ja nii, et säilivad iseloomulikud linnatänavad oma esimese korruse kaubanduspindade ja teise korruse büroode-eluruumidega. Tänu ühissõidukitele säilib hea ühendus kesklinnaga.
•• Valglinnastumise ameerikalik mudel tähendab spontaanset tühermaade ja põllualade asustamist, kesklinna getostumist ning vaid autoga mugavalt ligipääsetavaid kaubanduskeskusi.
•• “Eesti postsovetlik ruum on pigem ameerikalik – linnatänav kaob ka meil ja väga intensiivne autokasutus on reaalsus. Samas on tagamaa inimesed jäänud kas töö, kooli või vaba aja veetmise võimaluste kaudu endiselt kesklinnaga seotuks,” nentis Poom.
•• Suundumustest ülevaate saamiseks vaatlesid Tartu ülikooli uurijad Rein Ahas, Tiit Tammaru, Siiri Silm ja Anto Aasa tänavu jaanuaris kõiki 15 aasta jooksul Harjumaale kerkinud uusasumeid, 600 leibkonna seas korraldati küsitlus ning 277 inimese liikumist jälgiti aprilli alguses mobiilse positsioneerimissüsteemi abil.
•• Uuringu kokkuvõttest selgub, et Tallinn valgub linnapiirist kuni 20 kilomeetri kaugusele ning tugevaima surve all on mereäärsed alad. Töökohad ja meelelahutus on valdavalt jäänud pealinna, positiivne muutus on see, et tagamaa elanikud on uues kodukohas hakanud varasemast enam looduses sporti tegema.
•• 90 protsenti uuringus küsitletutest kasutab liikumiseks autot, napp osa sõidab Tallinna vahet ühissõidukiga, rongi osa on muutunud marginaalseks.
•• Keskmise Tallinna elaniku n-ö ökoloogilist jalajälge pole uuritud, kuid tagamaa elaniku oma ületab uuringu järgi näiteks Londoni ja Berliini linnaelaniku keskmise.
•• Enim kurdavad tagamaa elanikud ummikute, harva sõitvate busside ja Tallinna parkimisprobleemide üle. Kaootilist arengut aitab vältida keskuste arendamine ja omavalitsuste tõhus koostöö, märkis Poom.
