Muulased elavad teises inforuumis
Eesti Päevalehe tellitud küsitlus näitab, et 47 protsenti Eesti elanikest, kellel ei ole Eesti kodakondsust, arvab, et Venemaa on demokraatlik riik, ja 21 protsenti arvab, et ei ole. 46 protsenti neist, kelle emakeel ei ole eesti keel, on samuti seisukohal, et Venemaa on demokraatlik riik.
Üldiselt arvab 18 protsenti Eesti elanikest, et Venemaa on demokraatlik riik, 62 protsenti arvab, et ei ole, ja 20 protsenti ei oska selle küsimuse peale midagi kosta.
Nendest inimestest, kelle emakeeleks on eesti keel, on Venemaa demokraatlikkuses veendunud 8 protsenti ja 76 protsenti on vastupidisel arvamusel. Venemaa demokraatlikkuses on veendunud ka 25 protsenti noortest vanuses 15–34, samuti 24 protsenti Tallinna elanikest ja 25 protsenti alg- või põhiharidusega inimestest. Küsitlus annab märku, et Eestis elavad muulased on selgelt teises inforuumis ja neid ei ärrita Venemaal toimuvad võimu kontsentreerumise ja demokraatia kadumise protsessid.
Meediaekspert Raul Rebast need tulemused ei üllatanud. “Uuring on ülimalt loogiline,” ütles Rebane. “Uurimist oleks vaja jah-ütlejate seas. Ja kolmandik muulastest ütleb, et neil pole seisukohta – huvitav!” Ka see, et Venemaad peavad demokraatlikuks riigiks väiksema hariduse ja sissetulekuga inimesed ning teise riigi.
Targad saavad aru, mis toimub
“Päritolust vähem emotsionaalsetest teguritest on määrava tähtsusega see, et 77 protsenti kõrgharidusega inimestest ei usu Venemaa demokraatlikkusesse, sest nad on lihtsalt targad ja saavad aru, mis toimub,” ütles Raadio 4 vastutav toimetaja Ivan Makarov. “Tähtis on ka, et Venemaad ei pea demokraatlikuks riigiks 68 protsenti Eesti kodakondsetest, kuna pea kõik nad valdavad eesti keelt.”
Makarovi hinnangul on tähtis ka sissetulek, sest 79 protsenti inimestest, kelle sissetulek ületab 8000 krooni, ei usu, et Venemaa on demokraatlik riik, kuna nende vahendid lubavad neil hõlpsamini laiendada silmaringi ja nende jaoks on elukvaliteet ikkagi demokraatia üks saavutusi.
Kommentaar
Ivan Makarov,
Raadio 4 vastutav toimetaja
Loomulikult mängib arvamuse kujunemisel suurt rolli ka päritolu: Venemaa juurtega inimene säilitab südames ilusa legendi oma päritolumaast, mis on päästnud kogu maailma, Euroopa ja Eesti. Legendi aitavad säilitada ja süvendadagi Venemaa massiteabevahendid, mis on suunatud tegelikult selle riigi enda elanikkonnale.
Loeb ka see, et Nõukogude taustaga vene inimene on tihtipeale “kõva käe pooldaja” ja kiidab sellist süsteemi heaks igasuguseid hellitavaid sõnu kasutades.
Urve Palo: küsida tuleks sisulisemalt
•• Rahvastikuminister Urve Palo, miks te arvate, et Eesti Päevalehe küsitluses osalejad vastasid küsimusele Venemaa demokraatlikkuse kohta pigem emotsionaalselt kui sisuliselt.
Selleks et tegelikult teada saada, kuidas hinnatakse demokraatiat Venemaal, oleks otstarbekas küsida sisulisemaid küsimusi. Näiteks: mis te arvate, kas Venemaal on igaühel õigus vabalt levitada ideid, arvamusi, veendumisi ja muud informatsiooni sõnas, trükis, pildil või muul viisil ehk tsensuuri ei ole?
•• Kas teile valmistab muret paljude kohalike venelaste kuulumine teise inforuumi?
Loomulikult oleme mures, et muukeelsed elanikud kuuluvad suuremas osas teise inforuumi. See on ka põhjus, miks me toetame, et kiiremas korras loodaks ETV2, kus oleks vene keeles kahe- kuni kolmetunnine inforuum parimal eetriajal uudiste ning diskussioonisaadetega. Ja muul ajal eestikeelsed saated venekeelsete subtiitritega. ETV2 käivitumine oleks hädavajalik. Ka oleme kaalunud Pervõi Baltiiski Kanalis diskussioonsaatesarja tellimist, kus arutletakse Eesti elu üle.
