Muuseum näitab kõiki mageveekalu

Muuseumis näidatakse peale kalade ka veeloomi, -taimi ja püügivahendeid.

Maaülikooli Võrtsjärve-äärse limnoloogiakeskuse juhataja Ain Järvelti sõnul on keskuse juurde rajatavas praegu veel valmimisjärgus muuseumisse kalade tarbeks paigutatud juba neli 900-liitrist ning kaks veel suurema mahuga klaasakvaariumi.

Praegu on kalad paigutatud nelja akvaariumi. “Kõige suurem akvaarium on käigus oktoobrikuust, kui sellesse toodi esimesed proovikalad,” lausus Järvelt.

Tema sõnul võib muuseumis juba näha kõige tavalisemaid Eesti jõgedes ja järvedes elavaid kalu, näiteks haug, koha, luts, särg ja ahven. “Kuid muuseumi avamiseks on meil eesmärk sinna koondada nii palju sisevee kalaliike kui võimalik,” ütles ta.

Akvaariumis ka haruldused

Akvaariumides elavad ka mitut liiki angerjad, mis on püütud katsemõrdadega sealtsamast Võrtsjärvest. Järvelt sõnas, et haruldasematest kalaliikidest on akvaariumides võldas ja hink.

Järvelti sõnul ei piirdu muuseum üksnes kalade eksponeerimisega, vaid akvaariumidesse tahetakse tuua ka planktonit ning teisi veeloomi ja -taimi. “Tahame vaatamiseks välja panna ka kalapüügivahendeid ning kaluritelt ärakorjatud ahinguid.”

Rannu vallavanema Uno Rootsmaa sõnul on järvemuuseumi rajamine üks osa kogu Võrtsjärve piirkonna turistidele atraktiivsemaks muutmisest. “Järvemuuseumi kõrval hakkab uuest aastast tööle veel turismiinfokeskus, mis jagab infot kõigi Võrtsjärve ümbruses olevate vaatamisväärsuste kohta,” ütles Rootsmaa. “Muuseum ise peaks päris valmis saama vähemalt jaanipäevaks,” lisas ta.

Muuseumisse on tehtud enam kui 40 inimest mahutav loengusaal, mille põrandasse on ehitatud klaasiga kaetud tehisjõgi. Ka sinna on haugid, ahvenad ja särjed elama pandud. “Lisaks kaladele sibab seal ringi üks jõevähk,” märkis Järvelt.

Järvemuuseum avatakse suvel

•• Ligi kolm miljonit krooni maksma läinud järvemuuseum avab uksed suvel Rannu vallas Võrtsjärve limnoloogiakeskuse juures, mis jääb järve idakaldale.

•• Järvemuuseumi avamine seisab veel sisetööde tegemise taga. Samuti rajatakse muuseumi ja limnoloogiajaama ühendav klaasgalerii ning külastajate tarbeks väike välikohvik.

•• Võrtsjärve limnoloogiajaama juhataja Ain Järvelti sõnul on Eestis ligi 40 magevees elavat kalaliiki ning muuseumis tahetakse ajapikku neid kõiki näitamiseks välja panna. “Vabadusega harjunud suuremad kalad kohanevad akvaariumides suhteliselt kehvasti ning nende suremus on suur,” ütles Järvelt. Tema sõnul oleks lihtsam neid väiksest peale üles kasvatada.

•• Suviti näidatakse kalu ka välibasseinides. Väiksemates akvaariumides hakatakse näitama siseveekogude põhjaloomi.

•• Järvemuuseumi rajamist veab Võrtsjärve sihtasutus, mis hõlmab seitset järveäärset valda ning tegeleb piirkonna turismiväärtuste arendamisega. U.K.