Muuseum paneks püsti ligi 20 mahavõetud punakuju
Kolme aasta pärast Maarjamäe lossi taha valmiv Nõukogude monumentide väljapanek saab sel nädalal kolme kuju võrra rikkamaks.
Eile saabus Tartust Maarjamäe lossis asuvasse Eesti ajaloomuuseumi luuraja Helene Kullmanni kuju ja kahte eestlasest Nõukogude armee komandöri August Korki ja Aleksander Kukke kujutav skulptuur. Lisaks ootab muuseum täna veel Saaremaalt 4,5 meetri kõrgust Viktor Kingissepa ausammast.
Et väljapanekule lisa otsida, küsitles ajaloomuuseum eelmise aasta lõpust käesoleva aasta alguseni omavalitsusi, koostamaks ülevaadet Eestis veel alles olevatest punakujudest ja uurimaks, kust oleks võimalik neid väljapaneku jaoks hankida. Iseseisvalt on skulptuure pakkunud ka praegused eraomanikud.
Kogutud teabe põhjal on ajaloomuuseumil kavas hakata näitama ligi 20 kuju, mille kohta on leitud, et neid saab lossikompleksi transportida.
Praegu on pikemat aega ajaloomuuseumi valduses viis ausammast. Lossi taga väikesel muruväljakul ootavad ülesseadmist Tartust pärit Lenini ning Tallinnas kõrgunud Stalini, Nikonovi, Johannes Raudmetsa ja 1924. aasta 1. detsembri ülestõusu monumendid. Väljapaneku laiendamisele on esmaseks takistuseks veohind: äsja saabunud skulptuurid aitas kohale vedada Tartu linn, Kingissepa kuju jaoks pani õla alla OÜ Kaarlaid. Praegu käivad muuseumil läbirääkimised juba järgmise nelja kuju muretsemiseks.
Väljapanekusse ootab Eesti ajaloomuuseum arendusdirektori Mariann Raisma sõnul neid paljusid skulptuure, mis vedelevad suvalistes paikades, on esialgsete andmete põhjal kadunud või asuvad erakätes ning mida ootab sulatamine.
Asutus ei kogu aga langenud sõdurite hauatähiseid ega hooldatud ausambaid. “Mõned kohad on oma kujusid hästi hoidnud ja nad ei soovi neid ära anda. Sellistel skulptuuridel on poliitiline tähtsus muutunud sekundaarseks, need on lihtsalt saanud osaks paiga identiteedist. Näiteks Kärdlas asuv tahutud sõduripea, mida rahvas kutsub Kivi-Jüriks,” lausus Raisma.
Nõukogude monumentide kogu on osa ajaloomuuseumi lähiajalooteemalisest väljapanekust. Muuseum kogub Raisma kinnitusel Nõukogude skulptuure, sest tegemist on kunstiteostega ja ajaloo dokumenteerimisega.
“Ajalugu kirjutavad alati võitjad ja teemapark näitab, milline on olnud ühel perioodil võitjate kirjutatud ajalugu. Ehk aitab ekspositsiooni loomine jälle väärtustada skulptuure, millest pole vahepeal hoolitud, ning inspireerib inimesi neid muuseumisse tooma,” selgitas ta.
Eesti ajaloomuuseumi direktor Sirje Karis on iga saabuva kuju üle õnnelik. “Minu meelest on muuseum selliste kujude jaoks õige koht. Siin kaob neil poliitiline tähendus ja need ei sega kedagi. Pealegi on monumendid enamasti tuntud eesti skulptorite tehtud,” ütles ta.
Põneva lossi õu
Kultuuriministeeriumi toel hakkab pargi tulevase välimuse eest hoolitsema kunstiakadeemia professor Villu Jaanisoo. Skulptor Jaanisoo ei soostunud veel oma ideid seoses lossitagusega avalikustama, kuid oli nõus rääkima, mida ta seda kujundades silmas peab. “Väljapanekut rajades ei tohi lähtekohad olla poliitilised. Ida-Euroopa on selliseid ekspositsioone täis, kuid see paik on nii pisike ja intiimne, et see väljapanek tuleb teistsugune,” ütles Jaanisoo.
“Orlovi loss on juba nii põnev ehitis – seal on torn, kust paistab meri. Üritan monumendid ja ehitised kokku sobitada, nii et väljapanek oleks valmis ja uute skulptuuride lisandudes ei peaks ümberkorraldusi tegema. See on kõige keerulisem ülesanne,” selgitas Jaanisoo oma näge-must eelseisvast tööst.
