Muuseumi assistendi Külli Jaakoni sõnul on eesmärk koostöös Eesti Volga seltsiga eksponeerida nõukogudeaegseks eliitsõidukiks peetud Volga erinevaid mudeleid. “Aastas võib vahetuda kaks-kolm mudelit. Järgmisena peaksime saama Karl Vaino reservauto,” ütles Jaakon.

Volgasid restaureerivaid inimesi koondava Eesti Volga seltsi esindaja Martin Ruudi sõnul on praeguse eksponaadi näol tegu täielikult restaureeritud musta Volgaga, mis on ehitatud Julgeoleku Komitee ja 6. osakonna auto koopiaks. Salongis on peidus sinine vilkur ja armatuurlaual “propusk”.

“See oli kõige parem ja kallim nõukogude sõiduauto, millest tavainimene vaid unistada tohtis. Niisuguse sõiduvahendi ostmiseks ei piisanud üksnes vajalikust rahasummast,” lausus Ruud.

Bosside sõiduk

Eriti harva lubati tema sõnul erakätesse musta värvi Volgasid, kuna need autod olid nõukogude kultuuriruumis eristaatuse näitajad, millega sõitsid valitsuse liikmed, kõrged ametnikud, parteituusad, kolhoosiesimehed, KGB-lased ja teised eriti mõjukad isikud.

Must Volga oli Ruudi sõnul tavakodanikule täiesti kättesaamatu.Ruudi andmeil olid need autod enamasti varustatud eriliste registreerimisnumbritega (seeriad ECT, EAO ja EAM).

“Sellise numbriga autol oli õigus sõita kiirusepiiranguteta. Liiklusmiilits autot ei peatanud. Lisaks oli autodel ka tsiviilnumbrimärk, mille autojuht pidi õnnetuse puhul külge keerama – valitsuse auto ei tohtinud kunagi õnnetusse sattuda,” märkis Ruud.

Huvitava asjaoluna tõi Ruud välja, et 70. ja 80. aastatel oli Eestis oma autotööstus Koerus, kus võeti vanu Volgasid osadeks ja pandi uuesti kokku. Autod said uue tähise ART-2 ning läksid siis kolhoosiesimeestele või taksoparki.