Naabrivalve sektorid on loodud kõikidesse maakondadesse, välja arvatud saared. Eestis on 150 naabrivalve piirkonda, kuhu on kaasatud 15 tuhat inimest.

Paraku on inimesed rahulolematud, kuna suure vaevaga kätte saadud pätid jalutavad mõne aja möödudes jälle tänavatel, nagu oma kogemustest räägib naabrivalvega tegelev Irmo Nuut, kes on ise üle elanud mitmeid eri vargusi ja püüdnud ka koos naabriga kinni autoraadio vargad. Peatselt olid aga alaealised vargad taas vabaduses ja nende süüd tõestada oli võimatu. Sageli tunnevad kurjategijad seadusi ja teavad, et nende süü tõestamine on keeruline, sellest tekib karistamatuse tunne ja hirmu nende ees tunneb hoopis ohver.

Selline olukord , kus omakandi pätipoisid nägupidi tuttavad ja kõiki terroriseerivad, paneb inimesi mõtlema omakohtu peale. MTÜ Naabrivalve juhatuse esimees Tarmo Vaik laidab selle nõu siiski maha, kuigi möönab, et seadusandlus on vast karistuste osas liiga leebe.

Nõmme juhtiv konstaabel Veiko Randvere rõhutab, et seaduste poole pealt on kõik korras, politseil ei jätku lihtsalt jõudu kurjategijate süü tõestamiseks. Tõestamata aga ei saa kedagi süüdi mõista. Siin on väga tähtis ka kannatanute ja naabrivalves osalejate endi initsiatiiv. Sageli on inimesed kaotanud lootuse ja ei teatagi vargustest ja sissemurdmistest, kuid seda tuleks kindlasti teha.

Naabrivalvest on Tarmo Vaigu sõnul tohutult kasu olnud eelkõige kuritegude ennetamises. Neid kohti, kus on üleval naabrivalve sildid, pätid siiski väldivad ja naabrivalve on aidanud luua sideme rahva, omavalitsuse ja politsei vahel. Tänu naabrivalve inimestele on ka konstaablil hoopis parem teave tema ringkonnas toimuvast ja ka inimesed teavad täpselt, kelle poole pöörduda.

Kurjategijate taltsutamiseks tuleb seadusandlust rangemaks muuta ning MTÜ Naabrivalve juhatuse esimehe Tarmo Vaigu sõnul on siin naabrivalve kui kodanike omaalgatusliku ühenduse initsiatiiv selles hädavajalik.

Anne Grünberg