Naaritsad saavad korras elukohad

Jõgede-ojade korrastamisest peaksid ühtmoodi võitma loodus ja kohalikud inimesed.

Hiiumaal, kus on juba aastaid tegeldud meil välja surnud euroo­pa naaritsa loodusesse asustamisega, algavad peagi ettevalmistused kohalike jõgede ja ojade „remondiks”, et need nii naaritsatele kui ka teistele haruldastele liikidele meelepärasemateks elupaikadeks muuta.

Naaritsate uuele elule aitamise projektiga seotud zooloogi Tiit Marani sõnul on Hiiumaa ojade ja jõgede häda selles, et need kipuvad suviti ära kuivama. „Jõed on tugevasti kannatanud oma­aegse kuivendustuhina tõttu ja paljud neist on tänapäeval pikad ja sirged metsakuivenduskraavid, kust vesi voolab kiiresti välja. Juba keset suve on sisuliselt kogu saar kuiv,” rääkis Maran. Kuivamine pole väheneva arvukusega naaritsatele sugugi meeltmööda, sest ühes veega kaovad neile sobilikest jõgedest saakloomad: konnad, vähid ja ka kõik teised suupärased vee-elukad.

Üheksa jõge ja oja

Et naaritsate koduveekogude seisundit parandada, on looduskaitsjad sihikule võtnud ühtekokku üheksa Hiiumaa jõge ja oja, milles tahetakse veetaset kergitada nii, et see ka kuivematel suvekuudel piisavalt kõrgel oleks. Selleks on plaanis rajada vooluveekogudele nii madalaid paiskärestikke kui ka kivipuistanguid. Kus ja mida täpselt tegema hakatakse, ilma et ühegi taluniku heina- või põllumaad vee alla jääks, peaks selguma juba tänavu sügisel lõppevate projekteerimistööde käigus. Need lähevad maksma veidi üle 640 000 krooni.

Ettevõtmist vedava keskkonnaameti looduskaitsebioloog Riina Lillemäe ütles, et peale Eesti ainsa vabas looduses viibiva ja tasapisi elujõudu koguva euroopa naaritsa asurkonna võidavad Hiiumaa vooluveekogudele uue hingamise andmisest ka paljud teised. „Peale selle, et tahame naaritsatele rohkem toitu ja sobilikke varjepaiku, tahame sedagi, et jõgedes ja ojades oleks hea olla ka konnadel, kaladel, vähkidel ja paljudel teistel liikidel,” tähendas Lillemäe.

Näiteks veetaset tõstvate kivipuistangute näol tekib kaladele juurde hulganisti uusi kudepaiku. Peale selle on kiirema veevooluga puistangukohad heaks redutamispaigaks ka naaritsate menüüs väga tähtsal kohal olevatele vähkidele.  

Lisaks loodetakse, et jõgede-ojade looduslikumaks ümberkujundamine mõjub positiivselt ka Eesti ohustatumate liikide sekka ja rangeima kaitse alla kuuluvatele must-toonekurgedele. Praegu pesitseb Hiiumaal vaid üks mustade kurgede paar, kuigi eluruumi jaguks veel vähemalt ühele paarile. Kui must-toonekurgede toidulauaks olevate jõgede-ojade olukord paraneb, peaks ka nende arvukus saarel suurenema.

Mink tõrjus naaritsa välja

•• Kunagi olid euroopa naaritsad Mandri-Eestis tavalised metsaasukad, kuid 1980. aastateks olid nende asurkonnast alles vaid riismed: säilinud olid ainult üksikud populatsioonid Põhja- ja Kirde-Eestis. Liigi kiire hääbumine toimus arvatavasti võõrliigiks olevate minkide ehk ameerika naaritsate sissetungi tõttu. Viimati nähti euroopa naaritsat looduses 1996. aastal ning pärast seda peeti liiki meil välja surnuks.

•• Alates 1998. aastast üritatakse Hiiumaal taas üht elujõulist naaritsaasurkonda luua, asustades sinna Tallinna loomaaia ohustatud liikide paljunduskeskuses üles kasvatatud naaritsaid.

•• Euroopa naaritsad elavad kiirevooluliste ning rikkaliku kaldataimestiku ja varjevõimalustega metsajõgedel ja -ojadel. Erinevalt minkidest on euroopa naaritsal valget värvi nii üla- kui ka alahuul.