Kolm Nabala piirkonna lubjakivivarudele hammast ihuvat firmat saatsid hiljuti keskkonnaminister Jaanus Tamkivile ühise kirja, milles teatasid valmisolekust teha plaanitavate karjääride võimalikest keskkonnamõjudest pildi saamiseks ühtne kompleksuuring. Paekivitoodete Tehase OÜ, AS-i Kiirkandur ja AS-i Riverito esindajad märkisid läkituses, et kavandatavate Tammiku, Nõmmevälja ja Nõmmküla karjääride võimalike koosmõjude uuring otsustati teha „õigusrahu saavutamise ja hea läbisaamise nimel kohalike elanikega”. Nimelt on plaanitavate kaevanduste mõjualasse jääva nelja valla – Saku, Kiili, Kohila ja Kose – rahvas pidevalt nõudnud, et plaanitavate kaevanduste mõjud eraldi hindamise asemel tuleks teha üks ühisuuring.

Kaitseala vastu

Uuring võtaks luubi alla kõikide karjääride mõju looduskaitselistele väärtustele ja üle-euroopalise tähtsusega Natura 2000 võrgustikku kuuluvatele aladele, põhjaveele ning kaevandamisest lähtuva tolmu ja müraga kaasneva ühismõju. Seejuures palusid kaevandamisest huvitatud ettevõtted peatada kõigi keskkonnaministeeriumi pädevuses olevate toimingutega mis tahes Nabala lubjakivimaardla territooriumi hõlmavate kaitsealade moodustamise menetlused, et „juurdepääsu üleriigilise tähtsusega ressursile ei piirataks enne läbiviidavate uuringute tulemuste selgumist”. Võimalikest kaitsealadest on arendajatel pinnuks silma eeskätt Nabala maastikukaitseala, mille moodustamise ettepaneku tegi hiljuti keskkonnaministeeriumile Tuhala looduskeskus.

Kui ettepanek realiseeruks, siis välistaks enam kui 5500 hektarit ning kõik plaanitavad karjäärid kattev maastikukaitseala piirkonnas igasuguse kaevandustegevuse. „Arendajad on seisukohal, et Nabala maardlas kaevandamise välistamine on õiguspärane olukorras, kui see tuleneb keskkonnamõju hindamise tulemustest või lähtuvalt riigi ja kohalikust huvist. Praeguses olukorras püütakse kaevandamist välistada, tuginedes emotsioonidele,” teatasid kirjale alla kirjutanud ettevõtete esindajad.

Ants Talioja Tuhala looduskeskusest ütles, et talle teadaolevalt puudutaks koosmõjude hindamine vaid nelja plaanitavat karjääri, mille puhul on käimas keskkonnamõjude hindamine. „Need karjäärid moodustavad vähem kui poole kogu maardla pindalast, mistõttu annaks koosmõjude uurimine pildi vaid väga väikese ala kohta,” viitas Talioja. Peale selle on kohalike jaoks küsitav, kas uus uuring võtab kõige muu kõrval arvesse ka Nabala kandi omapäraks olevaid karste. „Kui karst ja maa-alused jõed jäetakse kõrvale, pole sel uuringul tegelikult mitte mingit mõtet,” osutas Talioja. „Asi ei ole mitte ainult Tuhala nõiakaevus, vaid siin on mängus kuueteistkümne küla rahvas oma kaevudega.”

Maavarade kava aprillis

•• Riiklikku ehitusmaavarade arengukavasse on Nabala lubjakivimaardla sisse kirjutatud aktiivse ehk siis kaevandamisele kuuluva varuna. Tamkivi sõnul on arengukava kui dokument nüüdseks valmis ning järgmise kuu jooksul jõuab see kindlasti ka arutamiseks ja otsustamiseks valitsuse ette.

•• „Kui lõpuks (plaanitavate kaevanduste – toim) keskkonnamõjude hindamised tehtud saame ja me näeme, et meil pole tõesti sobivat tehnoloogiat, et maavara Nabalas negatiivsete keskkonnamõjudeta kaevandada, siis on see seaduslikuks aluseks, et teha ettepanek sealsete varude passiivseks tunnistamiseks,” osutas Tamkivi.

•• Tamkivi viitas ühtlasi, et ükski Nabala kandi uuringutega seotud ekspert, kellega ta on kokku puutunud, ei julge pead pakule panna ja täpselt öelda, millised mõjud võib kaevandamine ja vee pumpamine selles piirkonnas endaga kaasa tuua. „Sinna ei tule enne mitte ühtegi kaevandust, kui on olemas toimiv tehnoloogia.”

Kaitseala

Maastikukaitseala tulek enam kui kahtlane

•• Keskkonnaminister Jaanus Tamkivi ütles, et Tuhala looduskeskuse tehtud Nabala maastikukaitseala moodustamise ettepanekut ning selle tegelikku vajadust hakkavad hindama eksperdid. „See ideoloogia, mis praegu kogu protsessist läbi kumab, et me hakkame Eestis maastikukaitsealasid moodustama selleks, et midagi ära hoida või mingid protsessid seisma panna, ei ole õige lähenemine – maastikukaitse-alasid ja kaitsealasid üldse saab luua ainult sisulistest väärtustest lähtudes,” sõnas Tamkivi ning lisas, et praegu on vaja täpsemalt selgeks saada, milliseid väärtusi oleks vaja Nabalas kaitsta ja milline võiks olla selle ala kaitsekord.

Tamkivi pelgab kohtuprotsessi

•• „Kui me ütleksime praegu, et tulenevalt seadusest ei luba me keskkonnamõjude hindamist teha või siis paneme ministri allkirjaga protsessi lihtsalt seisma, lõpeb see asi kindlasti kohtus,” resümeeris keskkonnaminister.

•• Sellise tooniga saab suure tõenäosusega olema ka ministeeriumist aprilli alguses Tuhala looduskeskusele saadetav vastus.

•• Tuhala looduskeskuse eest-vedamisel on internetis Nabala karstiala ja Tuhala nõiakaevu kaitseks oma allkirja andnud ligi 50 000 inimest enam kui üheksakümnest eri riigist.