Nädalavahetusel uppus kolm inimest, sealhulgas 11-aastane tüdruk
Möödunud laupäeva hilisõhtul Türi paisjärve ujuma läinud kolmest inimesest jäi kaduma noormees, kelle surnukeha leiti eile hommikul. Päästeameti esialgse teabe kohaselt tarbis seltskond enne alkoholi.
Reede õhtupoolikul toimetasid tuukrid Narva jõest välja vee alla vajunud 11-aastase tüdruku surnukeha. Samal õhtul toodi Rapla maakonnas Kohila vallas Pahkla karjäärist kaldale uppumistunnustega keskealine mees, kelle elustamiskatsed tulemusi ei andnud.
Lääne päästekeskuse pressiesindaja Indrek Laanepõld tuletas meelde, et sageli saab inimestele saatuslikuks alkoholi ja ujumise kooslus, sest joobnud kipuvad oma võimeid üle hindama. „Väga oluline on ka mitte lasta purjus sõpra vette,” lausus ta. „Igas seltskonnas peab olema üks kainem inimene, kes olukorda kontrollib.”
Laanepõllu sõnul kehtib ka teada ja tuntud ütlus, et tundmatus kohas ei maksa vette hüpata. „Tasub rahulikult vette jalutada, mitte võõras paigas ja kõrgelt hüpata,” ütles ta. „Selliste palavate ilmadega nagu viimastel päevadel ei ole üldse mõistlik vette hüpata, sest keskkonnavahetus temperatuuride erinevuse näol on nii järsk, et organism ei pruugi seda taluda.”
Laanepõld sõnas, et kui ujuma minnakse koos lastega, tuleb neil pidevalt silma peal hoida. „Neid ei tohi kas või minutiks selja taha mängima jätta,” lausus ta. „Elu on näidanud, et kui tähelepanu isegi kümneks sekundiks mujal on, võib juhtuda õnnetus.” Ta lisas, et väikestele lastele on ohtlik ka madal veekogu, sest ootamatult kukkudes võivad nad ehmatusega vett kurku tõmmata.
Päästevahend olgu olemas
Laanepõllu sõnul tuleks uppujat märgates esmalt haarata telefon ja valida number 112, et päästemeeskond saaks appi sõita. „Kui veekogu on madal ning leidub võimalus ja oskus inimest päästa, võib ka ise appi minna,” märkis ta. „Kindlasti ei tohiks seda teha päästevahendita, milleks sobib päästerõngas, mingi ujuv asi, näiteks päästevest või ka puuoks.”
Laanepõllu sõnul on oluline vältida uppujaga otsest kontakti, sest ta võib ka päästja kaasa haarata ja tulemuseks on kaks uppujat. „Uppujad on paanikas ja ettearvamatud – nendega võib küll rahulikult rääkida, aga see ei aita,” selgitas Laanepõld.
Juba kaldale toodud päästetut abistama hakates tuleb esmalt kontrollida, ega hingamisteedes ei ole võõrkehasid, seejärel hingamisteed puhastada ja alustada elustamist.
