Naistearst: arenguruumi abordistatistikas jagub
„Arenguruumi on meil kindlasti veel. Oleks normaalne, kui naised aborti üldse ei teeks,“ arvas dr Szirko.
Tema hinnangul langus küll kestab, kuid selle tempo on aeglustunud. Ida-Tallinna Keskhaigla naistekliinikus on legaalsete abortide koguhulk vähenenud ligi 100 abordi võrra aastas.
„Abortide kiire languse periood on lõppenud, sest objektiivsed probleemid on lahendatud – rasestumisvastaste vahendite valik on väga suur ja need on kergesti kättesaadavad, hinnad on mõõdukad,“ selgitas ta. „Subjektiivsed põhjused on jäänud, individuaalsete põhjuste välja selgitamine, nende kõrvaldamine pole sugugi lihtne ega mõõdetav alati rahaga.“
Abortide vähenemise põhjustena tõi dr Szirko veel välja vanemahüvitise positiivse mõju ja selle, et paljud naised, kes viimase 10-15 aasta jooksul on lapse sündi edasi lükanud, on nüüd plaani siiski ellu viima asunud.
Statistikaameti andmetel langes Eestis abortide arv 2000.–2006. aastani 26,3 protsenti. Kui aastatuhande alguses tehti aborte sama palju, kui sündis lapsi, siis 2006. aastal otsustati lapse kasuks palju sagedamini: 100 sünni kohta tehti 63 aborti.
