Eelmisel ehk aasta 7. nädalal pöördus ülemiste hingamisteede viirusnakkuste tõttu arstide poole 7451 haiget, teatas tervisekaitseinspektsioon.

Eestis jäi 100 000 elaniku kohta keskmiselt haigeks 555 inimest. Keskmisest enam jäädi haigeks Saaremaal, Jõgevamaal ja Raplamaal ning oluliselt kasvas haigestumine Pärnumaal.

Jätkuvalt domineerib erinevate respiratoorsete viiruste seas gripiviirus. „Eestis ringleb põhiliselt A-gripiviiruse alatüüp H3 ja B gripiviirus,“ märkis inspektsioon. Aasta algusest on Eestis levinud gripitüüp H3N2, mis on tuntud kõrgenenud tüsistuste ning suremuse ohu tõttu.

Tüsistustest on tüüpilisemad kopsu- ja kõrvapõletik, millesse nii mõnigi laps pärast grippi haigestumist on jäänud. Surmajuhte võib esineda just eakate ning krooniliste haigustega inimeste puhul.

Kolmekordne haigestumuse kasv eakate seas

Hooaja algusest on laboratoorselt kinnitatud 170 A-gripi ja 27 B-gripi juhtu. Enim on haigestunud kuni 15 aastased lapsed, kusjuures kõige rohkem on haigeks jäänud kuni 4-aastased lapsed.

Eelmisel nädalal kasvas grippi haigestumine igas vanusrühmas, kuid kolmekordne tõus oli eakate, see tähendab üle 65-aastaste seas.

Euroopa riikides üldiselt grippi haigestumise intensiivsus vähenes, kuid see on jätkuvalt kõrge Kesk-Euroopas Austrias, Luksemburgis, Šveitsis, Poolas ning Horvaatias ja Soomes. Seejuures Horvaatias ja Soomes täheldati haigestumuse kõrget intensiivsust sel hooajal esimest korda.

Haigestumuse intensiivsus Leedus oli keskmine ning Lätis madal. Samas ei soovita tervisekaitseinspektsioon kätkuvalt Lätti sõita, kuna seal on võrdlemisi suur oht nakatuda maksapõletikku. Eelmise esmaspäevase seisuga on riigis sel aastal registreeritud 505 A-viirushepatiidi haigusjuhtu.