Ent nüüd on sellel lõpp. Rahapuudusel oli Kalikova sunnitud viimase 14 inimese satsi tagasi saatma ja enam kedagi vastu võtta ei saa. „Väga raske on olnud. Olen kõik ministeeriumid läbi käinud – mitte midagi. Keegi ei näe võimalust meid toetada,” kahetseb Kalikova, kes näeb oma elutööd käest libisemas. Ühe sellise ettevõtmise tööle saamine ja töös hoidmine ei ole teadupärast kerge ülesanne. „Mõelge näiteks sellele, mis mõju sellel on neile noortele, kes siin talus aiamaal töötasid, et nad nüüd ei näinudki oma töö vilju, kui kõik valmis sai.”


Loe edasi, miks riik aastaid töötanud võõrutustalu rahastuseta jätab, kuigi raha narkomaanide rehabiliteerimiseks on olemas.