Kuigi kultuuriministeeriumi ja panga vahel käivad veel läbirääkimised, on kellatorni taastamine juba alanud. Pärast euroliidu otsust finantseerida Narva Aleksandri kiriku taastamist asus kogudus oma vahenditega kivimurrus murdma paekivi, mida torni välisfassaadi jaoks tarvis läheb.

Taastamise projekt läheb maksma ligi 30 miljonit krooni, millest umbes pool tuleb Euroopa Liidu vahenditest ja ülejäänu riigilt. Kogu kirikuhoone taastamine maksab praegustes hindades umbes 105 miljonit krooni, millele lisandub veel 15 miljonit oreliraha.

Torni välisilme tuleb taastada endisel kujul, samas kui kandvad konstruktsioonid tulevad raudbetoonist. Projekteerimise käigus selgus, et kogu torni tarbeks vajamineva paekivi käsitsi murdmine oleks lootusetu ettevõtmine ning tõstaks märgatavalt ka kogumaksumust. Osa torni väliskatteks vajalikku paekivi on juba Kunda karjäärist kätte saadud ning töö jätkub kevadel, kui ilmad lubavad.

Iga torni puhul on esimene ja kõige tähtsam ikka sealt avanev vaade. Uude torni ehitatakse sisse lift, millega saavad ka liikumispuudega inimesed kuuenda korruse vaateplatvormile tõusta. Kõigile kuuele korrusele paigaldatakse aga aasta ringi avatud püsiekspositsioon.

Kellatorni tuleb näitus

Väljapaneku üle arutleti eile pärast ajaloopäeva ametlikku tähistamist ka Narva koguduse majas. Kohaletulnud jõudsid järeldusele, et kuuele korrusele üles pandav ekspositsioon peab olema eelkõige seotud just selle kirikuga – näiteks pannakse sinna materjalid, mis kajastavad Eestimaa töörahva kommuuni väljakuulutamist. Seda tehti just Narva Aleksandri kirikus.

Kuigi rahastamisotsus euroliidult on saadud, pole finantseerimine veel lõplikult paigas. Sellest hoolimata on riigihange ehitaja leidmiseks läbi viidud ning tööd alustatud.

Tööd algasid 1990-ndate alguses rajatud teise korruse välismüüride lammutamisega, mis olid küll hea algatuse korras valminud, kuid ehitustehnoloogiliselt ei suudaks torni raskust taluda. Näitus kellatornis peab saama valmis torniga ühel ajal, 2008. aasta augusti lõpuks.