Narva joastik taastatakse

Piirijõe kuivaks jäänud lõigus veevoolu taasta­mise peab heaks kiitma ka Venemaa.

Eesti loodushoiu keskuse mõne aasta eest välja käidud mõte taastada Eesti tähtsaim lõhede kudemiskoht, mis jäi pärast Narva hüdroelektrijaama rajamist kuivale, on nüüd jõudnud elluviimisele üpris lähedale.

Ambitsioonika plaani äsja avalikustatud keskkonnamõju hindamise (KMH) aruande koostanud eksperdid on parimaks tunnistanud lahendusvariandi, mille järgi oleks võimalik nii ligi kahe kilomeetri pikkune lõhedele elutähtis kärestik kui ka Narva jõe läänepoolse haru uhke joastik ellu äratada, kui taastada pidev veevool mahus 50 kuupmeetrit sekundis. Selline veekogus moodustaks Narva jõe veehulgast, mis voolab praegu tervenisti läbi hüdroelektrijaama, vaid 13 protsenti.

Sisuliselt tuleks kava kohaselt Narva veehoidla Eesti-poolsesse tammi rajada hüdrosõlm, millest voolaks välja sama palju vett kui Tartu vahel loksuvas Emajões.

KMH aruandesse on seejuures märgitud, et selline vooluhulk ei mõjutaks märkimisväärselt ei hüdroelektrijaama tööd ega ka Narva veehoidla veetaset, millest omakorda sõltub Narva elektrijaamade jahutusvee saamine.

Kalateadlane Meelis Tambets Eesti loodushoiu keskusest märkis, et eeskätt lõhede heaks mõeldud ettevõtmine mõjuks hästi ka paljudele teistele Narva jõe kaladele. „Koelmu taastamisel võivad seda kasutama hakata ka meriforellid ning isegi atlandi tuur,” osutas Tambets. Samuti võidaks tema kinnitusel kärestiku taastamisest Narva jõe visiitkaardiks ole­vad silmud, aga ka vimb, meri­tint ja siia siirdevormid, kaitsealustest kalaliikidest veel tõugjas, võldas, vingerjas ja hink.

Venelased kõhklevad

Siiski ei oska praegu veel mitte keegi öelda, mis aasta oktoobrikuus saaksid lõhed jälle Narva joastiku alla kudema tulla, sest see sõltub täielikult meie idanaabrite tahtmisest. Keskkonnaministeeriumi asekantsler Harry Liiv sõnas, et olulise lõhekoelmu taastamise kava on tutvustatud ka Vene poolele, kuid senini on kõik otsad alles lahtised. „Pigem on nad äraootaval seisukohal, sest võimalikke lahendusi ja ideid on olnud mitmesuguseid,” tähendas Liiv.  

Praeguseks on valmis kärestiku taastamise eelprojekt ja kui lähiajal peaks heaks kiidetama ka KMH aruanne, on Liivi sõnul võimalik alustada venelastega sisulisi läbirääkimisi. Nende kulgemise kohta ei julgenud ta midagi ennustada. „Asi tuleb tehniliselt läbi analüüsida, et jõuda lõpuks mõistliku lahenduseni, mis ka kalastikule sobib,” viitas Liiv.

Ühtlasi märkis Liiv, et eestlaste algatusel sündinud kava teostamist võib omajagu venitada ka bürokraatia, mida Venemaal on küllaga.

Mõttetu hüdroelektrijaam

Jõujaam töötas

vaid kümme aastat

•• Narva juga peetakse üheks Euroopa võimsamaks. Joa Eesti-poolse osa laius küündib 70 ja idapoolse haru laius 130 meetrini. Veeta jäi juga 1956. aastal, kui tööd alustas 125-megavatise võimsusega Narva hüdroelektrijaam. Jaama ehitades suleti Narva jõgi ülalpool juga tammiga ja vesi juhiti turbiinidele.

•• 206 meetri pikkuse ja rohkem kui üheksa meetri kõrguse tammi taha tekkis 19-ruutkilomeetrine Narva veehoidla.

•• Veejõujaam sai töötada vaevalt kümmekond aastat, kui leiti, et sellega pole tasuv elektrit toota. Jaam suleti, kuid paisu ei avatud, sest veehoidla tühjakslaskmine toonuks kaasa ökoloogilise katastroofi aladel, mis seda rajades oli üle ujutatud.

•• Enne hüdroelektrijaama rajamist oli Narva jõgi tänu suurele kärestikule Eesti tähtsaim lõhejõgi. Pärast seda on jõe looduslikku lõheasurkonda elus hoitud kunstlikult: noort järelkasvu on jõkke asustanud nii Eesti kui ka Vene pool.