Narva lasteülikoolis andsid esimese loengu Ene Ergma ja Peeter Tulviste

 (1)

Sel­lel aas­tal on Nar­va kol­ledÏi tä­nuväär­se al­ga­tu­se üle võtnud ka Tar­tu üli­kool.

 Ei­le alus­tas Nar­va las­teüli­kool oma teist hooae­ga aka­dee­mi­ku­te Ene Erg­ma ja Pee­ter Tul­vis­te loen­gu­te­ga maavä­li­sest elust ja mõtle­mi­sest.

Tar­tu üli­koo­li Nar­va kol­ledÏi las­teüli­kool seab oma eesmär­giks 8–12-aas­tas­tes tea­du­se vas­tu hu­vi te­ki­ta­mi­se. Las­teüli­koo­li pat­roo­ni ast­rofüüsik Ene Erg­ma ar­va­tes on see just õige iga.

„Va­rem ar­va­ti, et ini­me­se vaim­se­te võime­te tipp on ku­sa­gil al­la 20 eluaas­ta. Prae­gu ol­lak­se sel­lest sei­su­ko­hast ju­ba loo­bu­nud ja ti­puks pee­tak­se just ni­melt 12. eluaas­tat. See­ga on teil [aja­kir­ja­ni­kul – toim] ja am­mu­gi ju­ba si­nul, Pee­ter [aka­dee­mik Tul­vis­te – toim], kõik ju­ba loo­tu­se­tult ka­du­nud,” võtab Ene Erg­ma nal­ja­ta­des kok­ku vas­ta­vad uu­ri­mu­sed.

Psühho­loog Pee­ter Tul­vis­te sõnul ei ole jut­tu siis­ki mit­te tead­mis­test, vaid just ni­melt mõtle­mis­vii­si oman­da­mi­sest, mis sel­leks ajaks väl­ja ku­ju­neb. Oma loen­gus „Kui­das ini­me­ne mõtleb?” si­dus ta sel­le tee­si osa­valt põhi­koo­li alg- ja noo­re­mast kes­kast­mest pä­rit las­te jaoks liht­sa­te näi­de­te­ga.

„Kui va­la­da lap­se sil­me ees veek­laas tühjaks sel­lest jä­me­da­mas­se pur­ki, siis koo­li­laps ütleb, et vett on ik­ka sa­ma pal­ju. Eel­koo­liea­li­ne ta­vat­seb öel­da, et vett on nüüd vä­hem, sest ta ar­ves­tab vaid näh­ta­vat vee­ta­set, mit­te anu­ma­te lä­bimõõtu. Just sel­les seis­neb­ki koo­lis oman­da­tav tea­dus­lik mõtle­mi­ne,” sel­gi­tas Tul­vis­te.

Selgitab lihtsalt

Ene Erg­ma ar­va­tes on tead­las­te, seal­hul­gas aka­dee­mi­ku­te ka­su­ta­mi­ne las­teüli­koo­li lek­to­ri­te­na õige, sest nad os­ka­vad se­le­ta­da kee­ru­li­si as­ju liht­salt.

Erg­ma sõna­de tões­tu­seks ol­gu üks näi­de te­ma loen­gust „Kas on elu väl­jas­pool maad?”.

„Ku­ju­ta­ge et­te, et meist ki­lo­meet­ri kau­gu­sel on he­le, mei­le suu­na­tud proÏek­tor. Nüüd lii­gu­ta­tak­se sel­le ees põle­vat küünalt. Kas küünla­lee­ki on nä­ha? Ei ole, sest proÏek­tor on sa­du kor­di he­le­dam. Seepä­rast on­gi vä­ga ras­ke avas­ta­da teis­te täh­te­de üm-ber tiir­le­vaid pla­nee­te, ja veel­gi enam, tu­vas­ta­da, kas neil võib ol­la ka elu,” põhjen­das Erg­ma las­te­le põhju­seid, miks avas­ta­ti esi­me­ne sää­ra­ne pla­neet al­les 1995. aas­tal ja miks neid on tä­ni­ni tea­da vaid 200.

Nar­va las­teüli­koo­li idee on pä­rit Sak­sa­maalt, kus see on va­na­de ja auväär­se­te kõrg­koo­li­de juu­res vä­ga po­pu­laar­ne. Sel­lel aas­tal on Nar­va kol­ledÏi al­ga­tu­se üle võtnud ka emaüli­kool Tar­tust, se­da võiks siis huu­mo­ri­ga ni­me­ta­da Nar­va las­teüli­koo­li Tar­tu kol­ledÏiks.

Õppetöö toimub Narvas kahes keeles

•• Osaleda saavad 8–12-aastased lapsed.

•• Loengud toimuvad koolivaheaegadel ja nädalavahetustel.

•• Narva oludest tulenevalt räägitakse segamini eesti ja vene keeles.

•• Osavõtt on tasuta, vajalik on eelregistreerimine.

•• Maksimaalne auditooriumi suurus on 70 last.

•• Kõigist loengutest tehakse videoülekanne internetis, samuti on hiljem võimalik neid kodulehelt vaadata.

•• Eelmisel õppeaastal toimus 11 loengut, sellel aastal plaanitakse sama palju.

Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare