Narva lasteülikoolis andsid esimese loengu Ene Ergma ja Peeter Tulviste
Eile alustas Narva lasteülikool oma teist hooaega akadeemikute Ene Ergma ja Peeter Tulviste loengutega maavälisest elust ja mõtlemisest.
Tartu ülikooli Narva kolledÏi lasteülikool seab oma eesmärgiks 8–12-aastastes teaduse vastu huvi tekitamise. Lasteülikooli patrooni astrofüüsik Ene Ergma arvates on see just õige iga.
„Varem arvati, et inimese vaimsete võimete tipp on kusagil alla 20 eluaasta. Praegu ollakse sellest seisukohast juba loobunud ja tipuks peetakse just nimelt 12. eluaastat. Seega on teil [ajakirjanikul – toim] ja ammugi juba sinul, Peeter [akadeemik Tulviste – toim], kõik juba lootusetult kadunud,” võtab Ene Ergma naljatades kokku vastavad uurimused.
Psühholoog Peeter Tulviste sõnul ei ole juttu siiski mitte teadmistest, vaid just nimelt mõtlemisviisi omandamisest, mis selleks ajaks välja kujuneb. Oma loengus „Kuidas inimene mõtleb?” sidus ta selle teesi osavalt põhikooli alg- ja nooremast keskastmest pärit laste jaoks lihtsate näidetega.
„Kui valada lapse silme ees veeklaas tühjaks sellest jämedamasse purki, siis koolilaps ütleb, et vett on ikka sama palju. Eelkooliealine tavatseb öelda, et vett on nüüd vähem, sest ta arvestab vaid nähtavat veetaset, mitte anumate läbimõõtu. Just selles seisnebki koolis omandatav teaduslik mõtlemine,” selgitas Tulviste.
Selgitab lihtsalt
Ene Ergma arvates on teadlaste, sealhulgas akadeemikute kasutamine lasteülikooli lektoritena õige, sest nad oskavad seletada keerulisi asju lihtsalt.
Ergma sõnade tõestuseks olgu üks näide tema loengust „Kas on elu väljaspool maad?”.
„Kujutage ette, et meist kilomeetri kaugusel on hele, meile suunatud proÏektor. Nüüd liigutatakse selle ees põlevat küünalt. Kas küünlaleeki on näha? Ei ole, sest proÏektor on sadu kordi heledam. Seepärast ongi väga raske avastada teiste tähtede üm-ber tiirlevaid planeete, ja veelgi enam, tuvastada, kas neil võib olla ka elu,” põhjendas Ergma lastele põhjuseid, miks avastati esimene säärane planeet alles 1995. aastal ja miks neid on tänini teada vaid 200.
Narva lasteülikooli idee on pärit Saksamaalt, kus see on vanade ja auväärsete kõrgkoolide juures väga populaarne. Sellel aastal on Narva kolledÏi algatuse üle võtnud ka emaülikool Tartust, seda võiks siis huumoriga nimetada Narva lasteülikooli Tartu kolledÏiks.
Õppetöö toimub Narvas kahes keeles
•• Osaleda saavad 8–12-aastased lapsed.
•• Loengud toimuvad koolivaheaegadel ja nädalavahetustel.
•• Narva oludest tulenevalt räägitakse segamini eesti ja vene keeles.
•• Osavõtt on tasuta, vajalik on eelregistreerimine.
•• Maksimaalne auditooriumi suurus on 70 last.
•• Kõigist loengutest tehakse videoülekanne internetis, samuti on hiljem võimalik neid kodulehelt vaadata.
•• Eelmisel õppeaastal toimus 11 loengut, sellel aastal plaanitakse sama palju.