Narva linna uus nägu
Eriline geograafiline positsioon on linnast kujundanud eesti ja vene kultuuri sulatusahju ja piirilinna kahe väga erineva riigi vahel. Kuid tundub, et sulatus on toimunud pigem ida suunas, sest vähemalt keelelises plaanis domineerib kirillitsa. Kuid ka palju teisi linnale iseloomulikke näitajaid kipuvad andma märku sellest, et ollakse Euroopast üsna kaugel: kohalike mure kultuuri vähesuse (kino, kontsertide, näituste ja teatri põud) pärast suuruselt Eesti kolmandas linnas ilmneb pea igast vestlusest.
Selles plaanis tundub Tartu ülikooli Narva kolledži uue õppehoone avamine millegi enama kui lihtsalt maja avamisena. Kooli sisse õnnistanud presidendi sõnul on uus kolledžimaja justkui suunaviit teekonnal parema Narvani. Ning just Narva on esimene linn Euroopa Liidu piiril, Narvast algab Euroopa Liit. Igal juhul on linnal põhjust praegu uhke olla, sest värskelt avatud haridustempel on tugev maamärk, millele võib ennustada nii õppurite kui ka arhitektuurižüriide poolehoidu.
Fassaad kui visiitkaart
Narvas on mastaapi, mida pole paljudes teistes Eesti linnades. Need, kes on näinud Kreenholmi kompleksi ja kindlust, teavad, millest on jutt. Ajaloolised mõõdupuud on ka Aleksandri kirik ja uue koolihoone naaber raekoda. Sellise võimsusega tuli rinda pista ka arhitektidel. Üks maja arhitektidest, Siiri Vallner tajus ühel ajal nii ilu kui ka kerget õõva: „Hooned, mida vaadates tajud vahetult, milline see linn on heas ja halvas. See oli ka meile kindlasti üheks algtõukeks.”
Lähteülesandes oli ka tungiv soovitus kunagine börsihoone mingil moel taastada. Arhitektid aga ei tahtnud raekoda uue hoonega varjata, hoolimata sellest, et vana börs kattis osaliselt raekoja. Nii tekkis kontseptsioon börsihoone taastamisest tühikuna.
Tõenäoliselt saab Tartu ülikooli Narva kolledži betoonist ja börsihoone templijäljega fassaad maja visiitkaardiks – see rabab esimesel pilgul, jätmata ruumi kahtlustele. Vallner kinnitab, et kuigi nad on betooniga varem ohtralt eksperimenteerinud, oli selline lahendus täiesti esmakordne kõigi asjaosaliste jaoks. „Kõik olid väga mures, isegi paanikas, kuidas see välja tuleb,” ütleb ta. Kuid ta tunnistab, et tõenäoliselt jäid seejuures kõige rahulikumaks arhitektid, sest nende jaoks polnud perfektsus peamine. Karta tuleb pigem veatut kunstlikkust, mis tapaks betooni karakteri.
Tartu ülikooli Narva kolledži hoone projekteerisid Katrin Koov, Indrek Peil ja Siiri Vallner. Sisekujunduse autor on Hannes Praks. Maja ehitas YIT Ehitus.
Tartu ülikooli Narva kolledžis toimub õppetöö eesti, vene ja inglise keeles. Koolis on umbes 750 õpilast ja 50 töötajat.
Sisekujundaja Hannes Praks: Kui mu ütlused jäävad ajalehelugejatega omavahele, võin avaldada ka ühe saladuse. Nimelt oli Narva kolledži hoone projekteerimisprotsessi ajal minu jaoks niivõrd keerulise struktuuriga, et täielikult mõistsin hoone olemust alles siis, kui maja oli koos sisekujundusega valmis. Loomulikult oli siis hilja midagi täpsustada. Seega valmis kogu projekt nii-öelda käsikaudu ja kobamisi projekteerides.
Kuigi ma ei saanud aru, milline on maja sisemine ülesehitus, sain ma aru, et see ei ole lihtne. Äratundmine välistas hoogsad poognatõmbed. Valisin materjale pigem pizzicato-tehnikas.
Suurimaks õnnestumiseks peangi unustatu massiivset kasutamist. Otsides materjale, mis suhtleks 1944. aastal hävitatud Narva vanalinnaga, jõudsin põgusa uurimistöö järel paeplaatide ja lubikrohvini. Need materjalid olid endisaegses hävinud vanalinnas kasutusel ja sobisid seetõttu ka sisuliselt ideaalselt hoonesse, mille esifassaad on templijäljend kunagisest vaekojast.
Pean tunnistama, et tulemus üllatas mind ennastki. Juba ehituse ajal sain aru, kuidas tänapäeval enamasti Kalamaja ökofänni elutoaviimistlus lubikrohv hakkab ruumi tõmbama müstilist olnust läbi imbunud meeleolu. Tunnen, et ajastutruud materjalid tõid ühest küljest kohale ajaloo ja teisalt muutsid kogu ruumi kuidagi ehedalt ja heas mõttes koolilikuks.
