“Kui tavaliselt on lohakile jäetud majad põlema läinud ennast segaseks joonud hulguste lõketest, siis nüüd näib tegemist olevat tahtliku süütamisega ja seda lausa kolmest kohast,” märkis tuletõrje- ja päästeameti pressiesindaja Kirill Teiter.

Tulekahjus kannatada saanud kahekorruseline puitelamu pärineb 19. sajandi teisest poolest. Ehitis moodustab Narva maantee ja Kreutzwaldi tänava nurgal ajaloolise Kadrioru mõttelise alguspunkti – selliseid peatänava-äärseid puitüürimaju on Tallinnas väga vähe säilinud.

Viimati põles Narva maantee 26 asuv puitmaja jaanuari lõpus, mistõttu kultuuriväärtuste amet nõudis riikliku mälestise omanikult akna- ja ukseavade sulgemist.

“Selle krundi arendushuve esindab Andres Koger. Ala arengust on räägitud korduvalt – arhitektuurinõukogu nõudis puithoone säilitamist ja korrastamist. Selle taha võiks siis ehitada uue hoonemahu, milleks arendajad on soovinud 14 korrust,” meenutas kultuuriväärtuste ameti juhataja Agne Trummal.

Kesklinna valitsuse linnakeskkonna osakonna peaspetsialist Merike Kampuse sõnul kuulub hoone osaühingule Dinaros, mis on registreeritud aadressil Rävala puiestee 15-13. “Hoonega on probleeme juba mõnda aega. Eelmisel kevadel oli plank katki, uksed lahti ja majaümbrus korratu. Majas ja katkistes kuurides elasid asotsiaalid, siis nõudsime territooriumi sulgemist,” meenutas Kampus.

Jaanuaris põles kesklinnas teinegi väärtuslik puitmaja – aastast 1870 pärinev kuulus Georg Witte supelasutuse vannimaja Narva maantee 80, mille omanik oli viimastel andmetel AS Regius Grupp.

Mõlema hoone omanikud on muinsuskaitsele avaldanud korduvalt soovi kaitsealused majad lammutada või põhjalikult ümber ehitada.