Narvas algatati Töörahva Kommuuni mälestusmärgi teisaldamine
Mitme ajakirjaniku eestvedamisel korjatakse allkirju avalikule kirjale, mis nädala pärast edastatakse Narva linnavolikogule ja linnavalitsusele. Kirja sisuks on ettepanek teisaldada mälestusmärk praeguselt kohalt Narva muuseumi õuele, kus tema seltsiks saaks seal aastaid seisnud, linna keskväljakult pärinev, Lenini kuju.
Aktsiooni alguseks kell kolm päeval oli vaatamata tihedale lumesajule kogunenud aktsioonile paarkümmend inimest. Allkirjade kogumist jätkatakse terve järgneva nädala jooksul Narva Aleksandri koguduse majas ja Narva Muuseumis.
Üks aktsiooni eestvedajaid, Eesti Päevalehe korrespondent ja Narva Eesti gümnaasiumi ajalooõpetaja Tanel Mazur sõnas, et mälestusmärk kuritegelikule organisatsioonile on liialt kaua ilma mingi ajaloofakte selgitava infota linna keskel seisnud.
"Kommuun kui punane nukuvalitsus kuulutati Jaan Anveldi juhtimisel välja päev pärast Vabadussõja algust, mille esimene lahing peeti tulevaste kommunaaride relvade toel. Järgnesid hukkamised ja repressioonid Narvas ja teistes vallutatud Eesti paikades, kuni Eesti väed need tagasi võitlesid. Mälestusmärk seltskonnale, kes terrori ja hirmuga valitseb, ei sobi ühegi Eestimaa linna südamesse," sõnas Mazur.
Tema sõnul on üldse kurioossne, et nii lühikese elueaga (kuni 5. juunini 1919) organile nõukogude ajal sellist tähelepanu on osutatud.
Narvas 29. novembril 1918. aastal, päev pärast Vabadussõja algust välja kuulutatud Eestimaa Töörahva Kommuun oli oma olemuselt terroristlik organ, kes jõu ja hirmu abil proovis kehtestada vallutatud territooriumil nõukogude võimu. Tema otsuste hulgas oli kümneid tavaliste inimeste hukkamisi. Narva raekojas seati selleks tarbeks kommuuni esimesest päevast peale sisse pidevalt töötav tribunal.
Säilinud dokumentides on hukkamiste põhjusena toodud näiteks "vene papp" või "kaupluseomanik".
