Narvas taaselustati kolmandat korda Põhjasõja lahinguid
Kolmanda Narva ajaloofestivali eesmärk oli, nagu eelnevatelgi aastatel, mänguline ajaloo taaselustamine. Festivali teemaks oli traditsiooniliselt 17. ja 18. sajandi vahetus, sündmusterikas aeg nii Eesti kui Euroopa ajaloos.
Festivali raames rajati Narva linnuse õuele sõjaleer, korraldati riviõppusi ja relvade demonstratsioone.
Festivali peasündmuseks sai laupäevane Narva lahingu rekonstruktsioon, kus osalejad kandsid ajastutruid vene ja rootsi sõdurimundreid. Lisaks külmrelvadele kasutati ka tulirelvi ning imitatsioonkahureid. Nagu sõjas ikka ei pääsetud ilma väikeste kahjustusteta, nimelt süttis väikesel alal piparkuiv rohi. Kahjutuli likvideeriti kiiresti. Lahingus osalesid sõjaajalooklubide liikmed Eestist, Venemaalt, Rootsist, Soomest, Lätist ja Saksamaalt.
Narva muuseumi direktori Andres Toode sõnul näitab juba kolmandat aastat toimuv üritus, et ta on saanud traditsiooniliseks.
„Iga aastaga aina kasvav osavõtjate ja päritoluriikide arv ning üha suurenev pealtvaatajate hulk näitavad, et huvi selle ürituse vastu on ja me peame seda kindlasti jätkama,” sõnas Toode.
Narva jaoks oli 17. sajandi teine pool ja lõpp – tuntud ka kui Rootsi aeg – Narva kaubandusliku õitsengu ajastu, kui linna kogunenud rikkuste varal ehitati üles barokne Narva vanalinn. See ajastu lõppes Põhjasõjaga, mille kaks olulist lahingut toimusid Narva all, neist esimese võitis Rootsi kuningas Karl XII ja teise Vene tsaar Peeter I.
Festival toimus Narva muuseumi korraldusel, lahingu ja militaarsete ettevõtmiste eest hoolitses MTÜ Preobraženski polk Narvast.
