Naši Eesti juht: Eesti pole kaugeltki fašistlik
Kuigi Pronkssõduri kriisi ajal olid kõik võimukamad noorteühendused Eesti Moskva saatkonna juures protestiks platsis, ei teadnud paljud midagi lähiajaloost, sellest, mida Nõukogude Liit Eestile teinud on ning miks eestlased pronkssõduri monumenti võõrvõimu sümboliks peavad, kirjutab Saksa päevalehe Frankfurter Allgemeine Zeitung ajakirjanik Michael Ludwig.
Naši kommissaar Aleksander Aidinov süüdistab mälestusmärgi ümber puhkenud skandaalis kindlameelselt Eesti valitsust. Tema sõnul kavatsevad mitu našilast lähiajal Eestisse minna, et mälestusmärgi endises asukohas taaskord vahtkonda pidada.
Teine kommissaar Konstantin Goloskokov nimetas end üheks Eesti veebisaitide vastu suunatud küberrünnakute korraldajaks ning põhjendas seda vajadusega reageerida Eesti võimude ebaausa tegutsemise vastu. Ta kinnitas ka, et rünnakute taga ei olnud Vene valitsus.
Vastuväited rünnatud Eesti kaitseks tulevad našilaste endi ridadest. Ligi sada meetrit našilaste suvelaagri „isamaalisest keskusest“ eemal on end sisse seadnud kuus Eestist pärit Vene noort, kes ilmusid ligi 10 000 suvepäevalise seltsi selleks, et pöörata ümber oma kolleegide väära arusaama tegelikust Eestist.
20ndates eluaastates Eestis sündinud ja üleskasvanud, eesti keelt rääkivad Roman Jelfimov ja Ivan, kellel on Eesti kodakondsus, kritiseerivad pronkssõduri teisaldamist ning seda, et alles nüüd, pärast rahutusi ja Eesti Moskva saatkonna piiramist, algas ühiskonnas tõeline debatt venelaste eesti ühiskonda integreerimise üle.
Samas on Jelfimov kindel, et Eesti tembeldamine fašistlikuks riigiks on vale.
„Me oleme siin selleks, et võtta midagi ette venelaste ja našilaste „Eestifoobia“ suhtes“. Seetõttu võtsid nad endaga kaasa ka Eesti lipud.
