Presidendilossi ees tõusid kahe sinimustvalge kõrvale lehvima kaks NATO lippu. Seda jälgis vabariigi president Arnold Rüütel, diplomaatiline korpus, valitsus, endine kaitseväe juhataja kindral Aleksander Einseln ning mitukümmend lihtsat Eesti kodanikku.

Eile mängis kaitseväeorkester esimest korda avalikult NATO hümni. Orkestri peadirigendile major Peeter Saanile toodi hümni noodid kuu aega tagasi Brüsselist. Esialgu ei leidnud ta kusagilt selle loo kohta täpsemat informatsiooni. “Kahtlesin, millal seda esitatakse ja kas on ikka õige NATO hümn,” ütles Saan. “Varem kasutasime hoopis muud muusikat NATO-ga seotud sündmuste puhul.”

Mõni nädal tagasi jõudis hümn internetti NATO kodulehele. “Selle klassikalise muusikateose autor on keegi A. Reichling ja ilmselt on see ammu kirjutatud lugu ning NATO hümniks lihtsalt valitud. Me ei tea isegi helilooja eesnime. See on lugu, mis muusikaliselt ühegi maaga ei seostu, hea neutraalne klassikaline muusikateos ning selle autor võib olla mis tahes rahvusest,” lausus Saan.

NATO hümnil pole sõnu ja seda mängitakse tseremooniatel, kus heisatakse NATO lipp. Näiteks NATO peasekretäri ja sõjalise komitee esimehe visiitidel.

Esimest korda kõlas hümn Kadrioru lossi ees eile veidi enne kella 11 ning teist korda Juhkentalis kaitseväe peastaabi esisel. Kaitseväe juhataja viitseadmiral Tarmo Kõuts kinnitas, et NATO lipp jääb igavesti Juhkentalis lehvima – kuni Eesti on NATO riik ja peastaap asub just siin.

“Mulle usaldati Eesti NATO-sse toomine,” ütles muheledes I jalaväebrigaadi sideülem leitnant Ants Põldsam, kes peastaabi ees lipu lehvima tõmbas.

“Mõne kuu pärast imestame, kuidas NATO ilma meieta siiani üldse hakkama on saanud,” ütles viitseadmiral naljatamisi. Ta lubas kaitseväe-peastaabi töötajaile, kes lipu heiskamisele koos vabariigi presidendiga olid õuele kogunenud, et täna võib klaasi tõsta ja pidu pidada. President kinkis kaitseväele sepistatud mõõga, millele eilne kuupäev sisse graveeritud.