NATO peasekretär: Balti riigid ei jää sõjalise kaitseta

 (16)
NATO peasekretär: Balti riigid ei jää sõjalise kaitseta
NATO peagi ametist lahkuv peasekretär Jaap de Hoop Scheffer täna Tallinna lennujaama saabumas.Rauno Volmar

Jaap de Hoop Scheffer, kes peagi NATO peasekretäri ehk poliitilise juhi ametist lahkub, kinnitas Eesti Päevalehele, et kuigi Afganistan jääb praegu NATO prioriteediks, tuleb jätkata Balti riikide sõjalise kaitse plaanist rääkimist ka edaspidi ja NATO peab olema valmis igaks hädaolukorraks.

Täna käis Kadriorus president Toomas Hendrik Ilvesega kohtumas oma ametist lahkumisele pühendatud visiidil NATO peasekretär Jaap de Hoop Scheffer, kellele Ilves annetas Maarjamaa Risti I klassi teenetemärgi.

Ilves ütles Kadriorus ajakirjanikele esinedes, et de Hoop Scheffer, kelle ametiajal on allianss kasvanud 19 liikmelt praegusele 28-le, olnud NATO leppe 5. artikli ehk kollektiivkaitse tugev eestkõneleja.

De Hoop Scheffer rõhutas ise, et kuigi see pole olnud alati kerge, on ta katsunud alati NATOs lasta kõlada kõigi liikmesmaade häälel. „Me ei erista vanu liikmeid uutest ega suuri riike väikestest,“ ütles peasekretär. „Kuigi keskendume tihtipeale sõjaliselt brigaadide ja diviiside tasandile, on siiski oluline, et Eesti panustab Afganistani iga elaniku kohta rohkem sõdureid kui keegi teine.“

Balti riikide sõjaline kaitse on tähtis

Eesti Päevalehe küsimusele, kas asjaolu, et NATO praegune prioriteet on Afganistani missioon, tähendab liikmesmaade territooriumi kaitse unarusse jätmist, vastas de Hoop Scheffer: „Kindlasti mitte, minu vastus on tingimusteta ei. NATO on rajatud oma territooriumi kollektiivse kaitse tugevale aluspõhjale. NATO on valmis igaks tõenäoliseks hädaolukorraks,“ lisades, et kindlasti tuleb järgmise peasekretäri ametiajal jätkata Balti riikide sõjalise kaitseplaani väljatöötamise protsessi.

Samal teemal:

Äsja ametist lahkund NATO sõjaline juht kindral Bantz John Craddock on käivitas selle plaani väljatöötamise protsessi mullu sügisel.

„NATO peab olema nähtav,“ kinnitas de Hoop Scheffer, tuues näiteks NATO õhuturbe Balti riikides. „Olen alati öelnud, et pole olemas Balti õhuruumi, on vaid NATO õhuruum.“

Lahkuva peasekretäri sõnul pole NATO-l vaja uut strateegiat. „Meil on Washingtoni lepe, meil on ühine sõjaväeline juhtimine – olen õnnelik selle üle, et Prantsusmaa tuli minu ametiajal ühise sõjaväelise juhtimise alla tagasi,“ ütles de Hoop Scheffer.

Uus aastasada pakub tuumarelvade levikut, küber- ja energiasõdu

Kuid samas polnud sel ajal, kui alliansiga liitusid 1999. aastal Tšehhi, Poola ja Ungari, de Hoop Schefferi sõnul küberrünnakud, energiajulgeolek ega tuumarelvade levik nii nähtavad teemad kui praegu.

„Maailm on NATO laienemisest ja 2001. aasta 11. septembrist palju muutunud,“ rääkis de Hoop Scheffer, märkides, et ka parasjagu käivad küberrünnakud Lõuna-Korea vastu. „Oluline on võidelda terrorismi ja ekstremismiga otse rindejoonel,“ lisas ta, rõhutades, et võitlus terrorismi ja ekstremismiga Afganistanis mõjutab ka Eesti turvalisust.

Afganistani jääb NATO arenguabi- ja ülesehitustööd tegema ning riiki ehitama veel üsna kauaks, arvas de Hoop Scheffer. Mis puudutab sõjalist kohalolekut, siis jäävad NATO väed tema sõnul „ettenähtavas tulevikus“ veel riiki.

Venemaaga tuleb rääkida ka erimeelsustest

„NATO suhe Venemaaga pole minu meelest probleem,“ rääkis de Hoop Scheffer, märkides, et alles hiljuti kohtus NATO juhtkond Korful Venemaa välisministri Sergei Lavroviga. „On palju küsimusi, milles oleme ühel nõul, sealhulgas Afganistan ja terrorismi vastu võitlemine. Samas on ka erimeelsusi, mille hulka kuuluvad Gruusia küsimus ja Euroopa tavarelvastuse piiramise lepe.“

De Hoop Schefferi sõnul peaksid NATO ja Venemaa täie selgusega omavahel rääkima ka küsimustest, milles ollakse eri meelt. „NATO–Venemaa nõukogu ei tohi olla ainult „hea ilma nõukogu“, seal peab saama arutada asju ka siis, kui ilm on halvem,“ ütles de Hoop Scheffer.

Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare