Simon Wiesenthali keskus avaldas värske, järjekorras kuuenda iga-aastase natsikurjategijate vastutuselevõtmist puudutava raporti. Raport andis üle kolmekümnele vaadeldud riigile hinded A-st F-ni - A on parim hinne, F kehvim.

Aruanne pöörab peatähelepanu Eestile ja seda mitte positiivses mõttes. Wiesenthali keskus hindas Eesti natsikurjategijate vastast tegevust absoluutseks läbikukkumiseks ja pani Eestile hindeks F-1. Keskus süüdistab Eestit selles, et siinsed võimud ei ole suutnud/tahtnud tabada Mihhail Gorškovi.

Raporti autor, dr Efraim Zuroff kirjutas: „Aasta-aastalt venib Eestis 2003. aastal alanud Gestapo töötaja Mihhail Gorškovi juhtumi uurimine ja süüdistuse esitamist ei ole paista. Gorškovi süü holokausti kuritegudes tuli välja juba tema protsessil USA-s ja see, et Eesti ei ole siiani suutnud teda vastutusele võtta, peegeldab Tallinna poliitilist tahtmatust natsikurjategijaid õiguse palge ette tuua.” Zuroff jätkab karmi süüdistusega: „Oleks Gorškov kommunistlik kurjategija, istuks ta juba ammu trellide taga.” Wiesenthali keskus süüdistab Gorškovi juutide tapmises Valgevenes.

Mihhail Gorškov on Wiesenthali keskuse tagaotsituimate natsikurjategijate nimekirjas kuuendal kohal. Kümnendal kohal on Venezuela ärimees Harry Männil, kelle Eesti õigeks mõistis, kuid kellele USA andis riiki sissesõidukeelu.

Eesti ei ole siiski ainus natsikurjategijate süüpinki naelutamises läbikukkunuks tunnistatud riik. F-iga hinnati tegelikult veel suurt hulka riike: Norrat, Rootsit, Süüriat, Austraaliat, Austriat, Canadat, Horvaatiat, Saksamaad, Suurbritanniat, Lätit, Leedut, Poolat ja Ukrainat.

Ainsa A hinde sai üle kolmekümne riigi arvestuses USA. Ainsa B sai Itaalia. C vääriliseks hindas Wiesenthali keskus juba kolme riiki: Taanit, Ungarit ja Serbiat. D said Prantsusmaa ja Rumeenia ning E-ga hinnati Bosniat, Soomet, Venemaad, Slovakkiat ja Uruguaid. 

Osa riike sai hinde asemel X-i - see tähendab, et need riigid ei andnud Wiesenthali keskusele piisavalt infot.