Nazarbajev pakub Eestiga kaubandussidemete aluseks Venemaa ja Valgevenega asutatud tolliliitu, millest tulevikus areneb Euroopa Liidu sarnane ühendus.
Nazarbajevi saatjaskonna järgi tõusevad esiplaanile infotehnoloogia ja transiidiäri. Presidenti saadavad välisminister Jerzhan Kazykhanov, kommunikatsiooni- ja informatsiooniminister Askar Zhumagalijev ning transpordi- ja kommunikatsioonide minister Berik Kamalijev.

Nursultan Nazarbajev vastas Päevalehe küsimustele e-kirja teel.

-Tänu erakorralistele valimistele juhtus, et varem ette kavandatud riigivisiit Eestisse sai üheks teie esimeseks välisvisiidiks pärast ametisse tagasi valimist. Kuidas mõjutab see juhuslik kokkusattumine Kasahstani ja Eesti suhteid?

See on tõepoolest minu esimene välisvisiit pärast Kasahstanis toimunud valimisi. Ma olen president Toomas Hendrik Ilvesele tänulik kutse eest külastada Eestit.
Ma tean, et kuu aega tagasi toimusid Eestis parlamendivalimised. Kasutan juhust, et õnnitleda Reformierakonda ja tema esimeest, peaminister Andrus Ansipit võidu puhul.

Kahekümne iseseisvusaastaga on meie riigid saavutanud hea arengutaseme. Tagatud on järkjärguline majanduskasv, kasvanud on inimeste elatustase. Samal ajal kasvab ka meie riikide aktiivsus rahvusvahelisel areenil. Kõik need positiivsed arengud aitavad kaasa Kasahstani - Eesti koostööle.

Meie riikide vaheline kaubavahetus moodustas 2010. aastal juba 74,5 miljonit dollarit ( 51,6 miljonit eurot – toim.). Ma arvan, et see number ei väljenda meie tegelikke võimalusi. Sellepärast, nii minu külaskäigu ajal kui ka edaspidi, hakkame töötama ärilise koostöö laiendamise nimel.

Meil on kavas aktiviseerida kaubandussidemeid Eestiga, arvestades neid eeliseid, mida pakub hiljuti Kasahstani, Venemaa ja Valgevene poolt loodud tolliliit. Hädavajalik on senisest tulemuslikumalt kasutada meie võimalusi transpordi ja transiidi, energeetika, masinaehituse, ümbertöötleva tööstuse, info- ja sidetehnoloogiate alal.

Kasahstan on samuti huvitatud haridus- ja kultuurivahetusest Eestiga.

-Palun selgitage erakorraliste presidendivalimiste tagamõtet olukorras, kui riigis valitseb poliitiline stabiilsus ja majanduslik heaolu, Kasahstani suhted kõigi mõjukate naabritega on suurepärased ning Kasahstani elanike valdav enamus pidas teid ainuvõimalikuks võitjaks 2012. aastaks kavandatud valimistel.

Eelmise aasta lõpus käis suurearvuline kodanike ühendus välja idee minu presidendivolituste referendumiga pikendamiseks 2020. aastani. Asutati üleriigiline kogu, kus referendumi korraldamise idee sailaialdase heakskiidu. Veelgi enam: kõik Kasahstani demokratlikud jõud toetasid seda initsiatiivi ja asutasid ühenduse Koalittsioon-2020.

Rohkem kui pooled valijatest toetasid referendumi korraldamist ja parlament võttis vastu sellekohase seaduse. Kuid Konstitutsiooninõukogu tunnistas selle mitte vastavaks Põhiseadusega, samas tagasi lükkamata referendumi korraldamise võimalust. Riigipeana olen ma Põhiseaduse tagaja ja pean astuma vastu igale teole, mis sellele vastandub.

Referendumi korraldamine oleks võinud luua pretsedendi, mis oleks võinud anda Kasahstani poliitikute järgmisele põlvkonnale valed orientiirid. Ma ei saanud sellist teed valida, sest minu eesmärgiks on demokratliku Kasahstani üles ehitamine. Kuid samal ajal, olles üldrahvalikult valitud president, pole mul õigust ignoreerida viie miljoni kasahhi arvamust, kes toetasid referendumit. Sellises olukorras oli ainukeseks õigeks sammuks, mis ei vastanduks Põhiseadusele ja rahva tahtele, - ennetähtaegsed valimised.

Tähelepanuväärne, et valimised toimusid meie 20nendal iseseisvusaastal. Valimiskampaania tulemused andsid meie poolt läbi käidud teele õiglase hinnangu. Sellel tähtsal ajaloolisel hetkel hääletas meie rahvas rahumeelse ja loova poliitika poolt.

-Te olete nimetanud Euroopa Liitu eeskujuks Kasahstani ühiskonnaelu probleemidele lahendamisel. Kuidas on see õnnestunud?

Kasahstan liigub praegu sotsiaalse moderniseerimise teel, mille üheks lähtekohaks on nn rahvakapitalismi loomine. Esimese sammuna selles suunas saab nn rahva-IPO. Me anname lihtsatele kodanikele võimaluse osaleda riigivarade erastamisel. Müüki pannakse suurimate rahvuslike ettevõtete aktsiad. See ettevõtmine lubab suurendada kesklassi sissetulekuid ja tõsta inimeste huvi riigi edaspidise arengu vastu.

Kasahstanis läbi viidav sotsiaalpoliitika kannab häid vilju. 2010. aastal saavutasime rahvusliku heaolu rahvusvahelises reitingus 50. koha, edestades kõiki Sõltumatute Riikide Ühenduse SRÜ riike. Viimase 16 aasta jooksul kasvas meie palgatase 45 korda, meie pensionisüsteem on maailma üks eesrindlikumaid.

Alates 2000. aastast kasvasid meie kulutused haridusele ja tervishoiule ligi kümme korda. Kõikjal meie maal avatakse uusi õppeasutusi ja tervishoiukeskusi. Kasahstan asub UNESCO hariduse arengu reitingus liidripositsioonil. Me ehitame sellist riiki, kus inimestel on meeldiv ja mugav elada, töötada ja oma unistusi täide viia. Euroopa elukvaliteet on meie strateegiline orientiir ja me teeme kõik, mida on vaja, et tõusta Euroopa riikide tasemele ja mõnede näitajate poolest neist ette minna.

-Millisena näete Kasahstani suhete arengut Euroopa Liidu ja selle liikmesriikidega?

Kasahstan on Kesk-Aasias võtmepartneriks kõikidele maailma suurriikidele ja rahvusvahelistele liitudele.
Me võtsime vastu riikliku programmi Tee Euroopasse, millest sai alus laiamõõtmeliseks koostööks Euroopa Liiduga. Euroopa Liit muutus meie suurimaks majanduspartneriks, edestades Venemaad ja Hiinat. Meievahelina kaubavahetus ületas 2010. aastal 35 miljardit dollarit (24 miljardit eurot – toim.). Kasahstan tarnib Euroopa Liitu 20 protsenti energiakandjaid.

Meie riigi aktiivsel osalemisel võeti vastu Euroopa Liidu uus partnerlusprogramm Kesk-Aasia riikidega.
2010. aastal oli Kasahstan Euroopa julgeoleku ja koostööorganisatsiooni OSCE eesistujaks. Me korraldasime esmakordselt üheteistkümne aasta jooksul selle organisatsiooni tippkohtumise meie pealinnas Astanas.
Kohtumisel võeti vastu deklaratsioon „Tee julgeolekuühiskonnani“, mis määras OSCE uue arenguvektori - Euroatlantilise ja Euraasia ühiskonna liikumise ühise ja jagamatu julgeolekuni.

OSCE asutamisega kinnistusid euroopaliku julgeoleku põhimõtted piltlikult öeldes: Vancouverist kuni Vladivostokini. Nüüd me läheme üle koostöö uuele tasandile palju laiemas koordinaatsüsteemis , piltlikult öeldes: ookeanist ookeanini.

Ilmselge, et rahu ja heaolu saab XXI sajandil tagada üksnes kõigi osapoolte ühiste pingutustega. Stabiilsus meie mandril ja kogu planeedil sõltub kõikide regioonide harmoonilisest koostööst. Just seetõttu kutsub Kasahstan juba alates iseseisvuse esimestest aastatest Euraasia ruumis ellu erinevaid integratsiooniprojekte.
Meie tee Euroopasse on tee rahule ja loovusele.

-Te suutsite suhetes Venemaaga elegantselt lahendada kaks olulist probleemi: piiriküsimuse ja venekeelse elanikkonna küsimuse. Need kaks punkti ripuvad Eesti jaoks tänaseni päevakorral, olles peavaluks nii Eesti ja Venemaa suhtes kuid ka siseriiklikku harmoonia seisukohalt. Millistest peamistest põhimõtetest te lähtusite nende nii tundlike probleemide lahendamisel?

Venemaa ja Kasahstani partnerlus rajaneb ühisele ajaloole ja meie rahvaste sajanditepikkusele sõprusele. See võimaldab meil praegu heanaaberlikke suhteid arendada. Me sõlmisime igavese sõpruse ja liitlassuhete deklaratsiooni, mis on orienteeritud XXIsse sajandisse.

Ühine piir saab naabrite vahel sageli probleemide allikaks. Kasahstanil ja Venemaal on maailma pikim ühine piir, mis on pikem kui Ameerika Ühendriikide ja Kanada vaheline piir. Me lahendasime kõik territoriaalsed küsimused konstruktiivsel alusel ja piiriäärsed piirkonnad on tänaseks muutunud meie kahepoolse koostöö veduriteks.

Kõikide nende aastate jooksul kasvatame järk-järgult koostööd kõikidel aladel. See puudutab majandust, teadust, kultuuri ja teisi valdkondi. Me hõlvame ühiselt Kaspia mere leiukohti. Kasahstani Baikonuri kosmodroomilt stardivad Venemaa raketid. Laiade ühiste ja kahepoolsete võimaluste ära kasutamine kujutab meie riikidele kõige enam põhjendatud arenguteed. Ma soovin kinnitada, et Kasahstani ja Venemaa teineteisemõistmise kõrget taset tingib ennekõike meie kodanike püüd tugevdada ja arendada lihtsaid inimlikke suhteid.

-Maailma finantskriisi haripunktil 2009. aastal teatasite te 350 000 uue töökoha loomisest Kasahstanis, asudes rajama uusi teid. Kuidas te suunate oma riigi majandust praegu?

Kasahstan ja tema üha kasvav majandus nõuab uut väljaõppinud asjatundjate põlvkonda. Sellepärast seadsin ma oma hiljutises rahva poole tehtud pöördumises ülesande, luua uus tööhõivestrateegia.
Industrialiseerimise ja tööjõuturu efektiivsuse suurendamine – need on kaks omavahel seotud protsessi. Meie maal hakkavad tehaseid ja vabrikuid ehitama ning seal töötama ennekõike Kasahstani elanikud.

Valitsus pakub koos äri-kogukonnaga kõikidele soovijatele, ennekõike noortele, tasuta kutseõpet. Ümberõppe läbinud inimesed, kes omandasid uue elukutse, kindlustatakse tööga meie uutes ettevõtetes. Järgmisel aastal hakatakse töötutele väljastama haridusgrante.

Kasahstanis areneb aktiivselt ka põllumajandusettevõtlus. Me õpetame külarahvale äritegemise aluseid, anname neile väikelaenusid. Iga edukas projekt saab alguse ühest julgest otsusest. Me anname oma kodanikele võimaluse selliste otsuste langetamiseks ja edu saavutamiseks. Praegu töötab Kasahstanis üle tuhande väikelaenu organisatsiooni. Nad andsid elanikkonnale juba üle 110 tuhande laenu kogusummas üle 100 miljoni dollari ( üle 69 miljoni euro – toim.). Järgneva kolme aasta jooksul me säilitame samasuguse finantseerimise taseme. Kõik riigi osalusel välja antud laenud lähevad üksnes inimeste isikliku äri korraldamiseks.

Niimoodi saavad tuhanded oma ettevõtte avanud külaelanikud tööd ja muutuvad ise tööandjateks. Kümned tuhanded Kasahstani elanikud saavad tööd meie poolt ellu viidavav loomakasvatusprogrammi raames. Meie eelseisvate aastate eesmärgiks on töötuse vähendamine viie protsendini.

-Te olete saavutanud erakordse usalduse ja koostöö taseme Venemaa liidrite Vladimir Putini ja Dmitri Medvedeviga, mille tulemuseks on Venemaa-Kasahstani-Valgevene tolliliit. Kuidas te näete selle liidu tulevikku?

Tolliliidu loomise idee käisin ma välja juba rohkem kui kümme aastat tagasi. Ma olen rahul arenguga, mille me oleme praeguseks saavutanud. Rahvusvahelised organisatsioonid tegutsevad, et aidata riikidel saavutada eesmärke, mida nad ei suudaks üksinda. Juba praegu võib öelda, et Kasahstani, Venemaa ja Valgevene tolliliit tuleb oma missiooniga edukalt toime.

2010. aastal kasvas Kasahstani ja Venemaa kaubavahetus üle 27 protsendi, mis oli kokku ligi 16 miljardit dollarit (11 miljardit eurot – toim.). Kasahstani eksport Venemaale kasvas 36 protsendi võrra, saavutades 4,8 miljardi dollari ( 3,3 miljardi euro – toim.) taseme.

Juba alates tänavuse aasta 1. juulist kaovad meie liidu sees tollipiirid. See on tähtis samm ühise majandusruumi loomisele, millest saab meie integratsiooni teine etapp. Tollirežiimist tingitud ajakulu ja administratiivsete takistuste vähenemine kiirendab märkimisväärselt äri arengut Kasahstanis, Venemaal ja Valgevenes.

Ma usun, et tolliliit, mille alusel me loome ühtse majandusruumi, muutub integratsiooniprotsesside peamiseks mootoriks kogu SRÜs. Euroopa Liidul kulus täisväärtuslikuks integreerumiseks mitu aastakümmet. Meie liigume edasi palju kiiremini ja perspektiivis saavutame samasuguse integratsiooni ja arengu, nagu Euroopa.

Kasahstan
Pealinn                                Astana, 0,65 miljonit elanikku
Suurim linn                        Almata, 1, 38 miljonit elanikku
Elanikke                                             15,5 miljonit
Sisemajanduse kogutoodang     136,8 miljardit eurot (2010)
SKP inimese kohta                        8 858 eurot
Majandus
Põllumajandus                                    5,4 %
Tööstus                                               42,8%
Teenused                                            51,8%
Peamised ekspordi sihtriigid (2009)
Hiina 1                                                  6,34 %
Prantsusmaa                                      9,23%
Saksamaa                                           8,32%
Venemaa                                              6,9%
Peamised importijad
Venemaa                                            28,5%
Hiina                                                   26,75%
Saksama                                             6,59%
Itaalia                                                    5,58%

Allikas: CIA