Tallinn tegi möödunud aastal rahandusministeeriumile ettepaneku jätta Neitsitorni, tallitorni ja linnamüüri osa ning Lühikese Jala väravatorn koos juurdekuuluva hoonega tagastamata. Ministeerium taotlust aga valitsusele siiani edastanud pole.

Torni endale taotlev Uno Werner elab ise USA-s ning on endise omaniku, kunagise rauatöösturi August Kimbergi vennatütre lesk.

Linnapea Edgar Savisaar ütles Tallinna volikogu liikme Tiina Mägi asjakohasele arupärimisele vastates, et ministeerium põhjendab taotlusega viivitamist ÕVVTK Tallinna linnakomisjoni tegemata tööga, kes ei ole lahendanud vara tagasi taotleja subjektiks tunnistamise küsimusi.

Savisaare sõnul on linn aga seisukohal, et valitsusel on võimalik jätta oluline kultuuriobjekt tagastamata ka praeguses menetlusetapis, kuna vara tagastamiseks avalduse esitanud isikul on samad õigused, mis õigustatud subjektiks tunnistatud isikul.

Rahandusministeerium sellise asjade käiguga aga päri ei ole. „Valitsus langetab taolise otsuse juhul, kui vara tagastamine kahjustaks olulisel määral selle varaga seotud avalikku huvi,“ selgitas ministeeriumi riigivaraosakonna nõunik Uku Hänni.

„Tegemist on kaalutlusõigusliku menetlusega, mille puhul tuleb ära kuulata nii vara tagastamist taotleva õigustatud isiku kui ka tagastamata jätmist sooviva kohaliku omavalitsuse või riigiasutuse seisukohad, teha kindlaks nende kavatsused ja võimalused objekti edasise kasutamise suhtes. Taolist otsust ei ole võimalik teha ühe osapoole - õiguspäraselt kindlaks määratud õigustatud subjekti puudumisel,“ lisas ta.

„Avalduse esitanud isikul ei saa olla samu õigusi, nagu on õigustatud subjektil. Rahandusministeerium algatab linnavalitsuse taotluse korral vara tagastamata jätmise menetluse kohe, kui selleks vajalikud õiguslikud eeldused on täidetud.“

Linnavaraameti osakonna juhataja Tiit Mäger vaidleb aga vastu ning ütleb, et ministeeriumil on võimalik jätkata tagastamata jätmise menetlust edastades see otsustamiseks valitsusele, kaasata ka tagastamise taotleja, kuulata ära tema vastuväited ning teha otsus selle kohta, kas tegemist on olulise kultuuriobjektiga, mis peaks jääma avaliku võimu käsutusse või mitte.

„Otsusega mittenõustumisel on tagastamise taotlejal võimalik kaitsta oma õigusi kohtus. Seega on kõnealuse vara tagastamise taotleja ja õigustatud subjektiks tunnistatud isiku õigused sisuliselt ühesugused,“ selgitas Mäger.

Linn uurib võimalikku kompensatsiooni Saksa riigilt

Arvestades August Kimbergi ümberasumisel kehtinud õigusregulatsiooni ja sugulaste ütlusi, on linnavalitsusel põhjust uskuda, et Kimberg sai mahajäetud vara eest Saksa riigilt kompensatsiooni.

Kui leitakse dokumente, mis tõendavad hüvitise saamist, võib linnakomisjon vara tagastamise taotluse rahuldamata jätta.

Rahandusministeerium saatiski vastava koondpäringu Saksamaa riigiarhiivile (Bundesarchivile), kuid sealt saabunud päringuvastus ei sisalda andmeid, mis tõendaksid mahajäänud vara hüvitamist „Rahandusministeeriumi arvates ei ole seega takistusi Lühikese Jala kinnistu tagastamismenetluse alustamiseks,“ ütles Uku Hänni.

Tiit Mäger sõnas aga, et puuduvad andmed ei tähenda veel, et hüvitist ei saadudki. „Linnavalitsusel on andmeid, et ümberasujate vara kompenseerimist puudutavaid dokumente on võimalik koguda Poola arhiividest,“ lisas ta ning kinnitas, et andmete kogumisega tegeletakse.

Abilinnapea: riik võtku vastu otsus, et edasi ei saa minna

Tallinna abilinnapea Eha Võrk pakub välja variandi, et kui linna ja riik ei suuda menetluse käigus kokku leppida, siis võiks riik tagastamata jätmise taotluse peale võtta vastu otsuse, et nemad ei saa edasi minna. Siis saaks küsimus Võrgu sõnul liikuda kohtu kätte.

„Võiks ju mingi otsuse teha, muidu jäämegi siia vaidlema,“ ütles Võrk ning arvas, et halvima stsenaariumi kohaselt juhtub lõpuks see, et juurdepääs Lühikesele jalale pannakse üldse kinni.

Võrgu hinnangul oleks kõige odavam lahendus, kui riik teeks kohe otsuse, et vaidlusalusel kinnistul asuvad olulised kultuuriobjektid, mida ei pea tagasi andma. „Otsus ju tehakse teatavaks õigustatud subjektile, kellel on õigus oma vastuväited esitada või minna kohtusse,“ selgitas ta.

Rahandusministeerium vastas selle ettepaneku peale, et ehitise kultuuriobjektiks kuulutamine pole seotud vara tagastamise menetlusega.

"See, mida linnavalitsus vabariigi valitsuselt ootab, pole ju Neitsitorni ja muude ehitiste oluliseks kultuuriobjektiks kuulutamine (mida need kahtlemata on), vaid otsus vara tagastamata jätmiseks. Rahandusministeerium ei langeta selles protsessis mingeid otsuseid, vaid üksnes valmistab valitsuse jaoks ette vastava eelnõu," kõlas ministeeriumi kommentaar.

Torni kimbutab ohtlik seenhaigus

Muinsuskaitseamet pöördus möödunud reedel Neitsitorni praeguse omaniku Riigi Kinnisvara AS-i poole nõudmisega võtta ette kiireid samme torni avariilise olukorra likvideerimiseks.

Juuni lõpus tehtud inspektsiooni kohaselt oli harilik majavamm juba palja silmaga vaadates küllaltki laialt levinud. „Lisaks keldris levivale nii hoonetele kui inimestele ohtlikule majavammile oli hallitusseente jälgi ka ülemiste korruste puitkonstruktsioonidel,“ kirjutas muinsuskaitse osakonna juhataja Boris Dubovik RKAS-ile.

„Arvestades asjaolu, et seenhaiguste vastu abinõude kasutuselevõtt peab koheselt järgnema nende fikseerimisele ning et aja möödudes kasvavad vammitõrjeks vajalikud vahendid kordades, on enam kui kummaline, et Riigi Kinnisvara AS torni omanikuna ei ole hoolimata juba 2008. aasta maikuus tehtud põhjalikust ekspertiisist võtnud midagi ette kõnealuse ohtliku probleemi lahendamiseks,“ seisis kirjas.