Neitsitorni suudab äratada ainult valitsus
Taani riik oleks valmis Neitsitorni ja Taani Kuninga aia renoveerimiseks raha eraldama, endise omaniku August Kimbergi pärijad tervitaksid rõõmuga linnamüüri ühe atraktiivsema osa avalikku kasutusse andmist, Taani nimekas arhitekt Erik Nobel on koostanud koguni eelprojekti – aga värskelt uuenduskuuri läbi teinud Kiek in de Köki kunagisest uhkest naabrist Neitsitornist on endiselt järel vaid riismed.
Neitsitorn on seisnud tühjalt viimased kolm aastat. Üha enam tondilossi meenutavat kuulsat kaitserajatist närib seest hallitus, millest on järjest raskem ja kulukam vabaneda.
Pealtnäha paljulubavas rekonstrueerimisplaanis on ainult üks, kuid oluline mõra: kinnistut taotleb endale kaugel USA-s elav Uno Werner, kellega ülejäänud sugulastel puudub vähimgi kontakt. Werner on torni endise omaniku, esimese vabariigi aegse rauatöösturi August Kimbergi 1992. aastal surnud vennatütre lesk. Kuni möödunud kevadeni takistas kinnistu tagastamist riikidevahelise kokkuleppe nõue, kuid riigikohtu 2008. aasta märtsi otsus andis rohelise tee Saksamaale ümberasujate omandiküsimuste menetlemiseks. Peale Neitsitorni kuuluvad kinnistule ka Hortus Musicuse koduks olev Väravatorn, Tallitorn, jupp linnamüüri ja Taani Kuninga aed.
„Olen Unole kirjutanud, selgitanud meie vaateid ja püüdnud selgeks teha, et moraalselt ei ole tal ei sellele kinnistule ega ka Haapsalus paiknevale kinnisvarale mingit õigust,” rääkis ülejäänud pärijaid esindav Margarethe Weckman, kes käis äsja Tallinnas vanu valdusi üle vaatamas ja Taani kultuuri instituudi juhataja Silvi Teesaluga kohtumas.
Vanaproua võitlus kestab õigupoolest juba 1997. aastast, mil Weckman läkitas Tallinna tollasele abilinnapeale Mait Metsamaale palvekirja, milles palus onu päranduse – sealhulgas Haapsalus asuvad hooned – anda avalikku kasutusse. „Meie omale midagi tagasi ei nõua. Oleks kindlasti minu ristionu August Kimbergi meele järele, et tema varandust Eestis kasutatakse laste- ja vanadekodude jaoks,” seisis tollases kirjas.
Perekonna soovides ei ole praeguseks midagi muutunud. Uno Wernerit esindava Aivar Pilve advokaadibüroo vastuväide on aga, et kultuuripärandit on võimalik arendada ka juhul, kui kinnistu on erakätes. Teiseks on büroo esitanud vastuväite Neitsitorni erilisuse kohta. „Ei nähtu, miks vaidlusalune kinnistu on eraomandis olevate linnamüüri osadega võrreldes erilisem. /---/ Praktiliselt igas vanalinna majas on elanud Eesti kultuurile ja ajaloole tähtsaid isikuid,” on advokaadi seisukoht.
Ajalooliselt Taaniga seotud
Tallinna linn on arvamusel, et ennekõike on vaja tagada üleeuroopalise tähtsusega kultuuripärandi säilimine ja möödunud aasta augustis vormistati pärast pikki vaidlusi vabariigi valitsusele ettepanek jätta tornid ja aed tagastamata. Muu hulgas toob volikogu seletuskiri põhjenduseks, et vara tagastamise korral ei saa linn olla kindel selles, et eraomanikul jätkub soovi või rahalisi vahendeid vajalikeks heakorra- ja remonditöödeks.
Taaniga ajalooliselt ja kultuuriliselt seotud kinnistu pakuks taanlastele huvi tänapäevalgi, Eesti rahvusringhäälingu uue maja konkursi võitnud Taani arhitekt Erik Nobel on koostanud isegi esialgse rekonstrueerimisplaani. Taani kultuuri instituudi juhataja Silvi Teesalu rõhutab, et Taani ei soovi kinnistut omandada. „Instituut oleks Neitsitorni rentnikuks. Tahame teenimatult käestlastud piirkonna vanalinnas inimestele avada,” märkis Teesalu. Tema sõnul on aga Taani riik nõus restaureerimist toetama ja rendilepingut sõlmima vaid sel juhul, kui kinnistu ei ole eraomanduses.
Kuna ametlikult kuulub Neitsitorn Riigi Kinnisvara Aktsiaseltsile, mis on rahandusministeeriumi haldusalas, oleks just rahandusministri ülesanne teha valitsusele ettepanek jätta kinnistu tagastamata. Kultuuriministeeriumist teatati Päevalehele, et minister Laine Jänes vastab Neitsitorni ja Taani Kuninga aia kohta käivatele küsimustele 8. juunil riigikogus, seni kogutakse veel infot ja kujundatakse seisukohta.
