Nelipühilased renoveerivad 100-aastase Harjuoru võimla
Möödunud sügisel 45 miljoni krooni eest kinnistu ostnud Eesti kristlik nelipühi kirik laseb endise võimla põhjalikult ümber ehitada. “Praegu käib tõsine renoveerimistöö,” ütles kiriku piiskop Ago Lilleorg. “Ruutmeetreid tuleb oluliselt juurde – isegi endise võimlapõranda alla on ruumid tulnud, võtame kasutusse katusealuse, sinna tulevad vintskapid ja aknad.”
Hoolikas taastamine
Ümberehituse tulemusena loodab kirik juurde saada kolmandiku võrra pinda, kokku umbes 1000 ruutmeetrit. Et hoone asub muinsuskaitsealal, teeb kirik muinsuskaitsjatega koostööd. “Hoone aknad lähevad renoveerimisele, mitmed detailid, näiteks ukselingid, restaureeritakse,” kinnitas piiskop.
Ehituse peatöövõtjaks on osaühing TH Roof, sisekujundusega tegeleb osaühing Maple Wood. Heakorratöödel on kaasa löönud koguduseliikmed. Hoone korrastamiseks kulub 60–80 miljonit krooni, osa vajaminevast summast laenab kirikule Hansapank.
1991. aastal Sakala keskuses alguse saanud kiriku kogudused on viimastel aastatel koos käinud rahvusraamatukogu suures konverentsisaalis ja suvepuhkuste ajal Radisson SAS-i konverentsikeskuses. “15 aastat oleme olnud kodutud,” nentis piiskop. “See koht on mitmeski mõttes väga tähendusrikas.”
Keskusse on kavas kolida eelkõige kirik ja kantselei, ent hoone ei jää Lilleoru sõnul koguduse käsutusse. “Ennekõike näeme seal konverentsikeskust ja kontserdipaika,” sõnas ta.
Kohvikud kõigile avatud
Mitmefunktsioonilise keskuse ülemine saal mahutab umbes 300 kuulajat, alumine saal 120.
Alumise saali kõrvale tuleb 50-kohaline internetikohvik ja 40-kohaline restoran-kohvik, mis mõlemad on avatud ka linnakodanikele ja külalistele. Esimesteks üritusteks renoveeritavas võimlahoones saavad kiriku 15. aastapäev 9. septembril ja sellele eelnevad pressipäevad. Kirik avatakse pidulikult järgmisel aastal.
Võimlahoone värvikas minevik
Eesti kirikute nõukogusse kuuluval Eesti kristlikul nelipühi kirikul on üle Eesti 30 koguduses 40 vaimulikku ja 4500 liiget, kellest ligi pooled elavad Tallinnas.
Nelipühilaste kodukirikuks kujundatava juugendstiilis hoone Toompea 3 projekteeris 1907. aastal tsiviilinsener Arthur Hoyningen-Huene. 1908. aastal valmis Eestimaa rüütelkonna Toomkooli spordikompleks. 1911. aastal rentis tenniseväljakuid spordiselts Kalev.
Esimese maailmasõja ajal kasutasid hoonet eri armeede sõdurid. Pärast sõda elektrivarustuse saanud hoone võimlat kasutasid 1930. aastatel Jakob Westholmi kooli õpilased.
1993. aastal avati selles Eesti esimene squash’i-klubi.
