Neljandikku eestlasi ühendav kirik asub europooldajate leeri
Sarnaselt Leeduga, kus kevadel sai euroreferendumil otsustavaks kiriku sekkumine, plaanib ka mõni Eesti kirik öelda avalikkusele oma seisukoht Euroopa Liidu küsimuses. Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku (EELK) konsistooriumi koostatud kavandis on kirjas selge üleskutse hääletada 14. septembril toimuval referendumil euroliiduga ühinemise poolt.
EELK peapiiskopilt Jaan Kiivitilt ei õnnestunud eile kommentaari saada, kuna ta viibib praegu puhkusel. EELK piiskopi, Eesti kirikute nõukogu presidendi Einar Soone sõnul on kiriku seisukoht nii koguduse liikmetele kui ka eesti rahvale soovituslik ning mingit oma arvamuse pealesurumist ei ole. “Euroopa on kristlik kultuurimaa ja kuna oleme sinna kuulunud, siis on ka loomulik, et me sinna edasi kuulume,” põhjendas Soone üleskutse tagamaid.
Katoliiklased ei sekku
Teised Eestis tegutsevad kirikud ja kogudused pole EELK kombel oma seisukohta Euroopa Liidu küsimuses nii täpselt veel sõnastanud, kuid vajaduse korral kinnitasid mitmed konfessioonid valmisolekut iseseisva seisukoha võtmiseks.
Birgitiinide kloostri vaimulik, Toronto Ülikooli emeriitprofessor Vello Salo ütles, et ei taha kommenteerida, kuidas EELK otsus euroreferendumile mõjuda võib. “Katoliku kirik annab inimestele vabaduse hääletada 14. septembril oma parema äratundmise järgi,” märkis ta.
Eesti Päevalehe andmeil on ei-otsus küpsemas Eesti Kristlikul Nelipühi Kirikul (EKNK), kuid praost Gunnar Üpruse sõnul proovib EKNK hoiduda euroliidu küsimuses seisukohta võtmast. “Meil on nii kindlaid liidu pooldajaid kui ka tõsiseid vastaseid, aga arvan, et ühe kindla seisukoha võtmine võib kirikus tekitada probleeme ja seepärast pole poliitilistes küsimustes arukas seisukohta võtta,” selgitas Üprus.
EKNK-s on päris palju inimesi, kes kuuluvad Eesti Kristlikkusse Rahvaparteisse. Viimane on oma programmis väljendanud selget vastuseisu Euroopa Liidu suhtes.
Kindla seisukohata kavatseb jääda ka maausulisi hõlmav Maavald, mille vanema Andres Heinapuu sõnul pole nende tegemistes Euroopa Liidul mingit mõju. “Eks liikmed otsusta oma äranägemise järgi,” lisas Heinapuu.
Ministeerium tunnustab
Siseministeeriumi usuasjade osakonna juhataja Ilmo Au sõnul ei muutu kirikute endi elus Euroopa Liiduga liitudes midagi, sest ükski euroliidu seadus ei pane Eestile täiendavaid kohustusi usuasjades.
Samas möönis Au, et Eestis pole kirikul nii suurt sõnaõigust kui Leedus ja Poolas, kus katoliku kiriku soovitus hääletada euroliidu poolt sai otsustavaks. Au leidis ka, et kindel EELK seisukoht on pigem tervitatav initsiatiiv, mis näitab ühe organisatsiooni vastutustunnet.
Katoliku kirik aitas Leedu euroliitu
Selles, et Leedu rahvas otsustas mais ülekaalukalt Euroopa Liitu astuda, on suur teene sealsel mõju-võimsal katoliku kirikul.
Poliitilistes küsimustes muidu madalat profiili hoidev Leedu katoliku kirik tegi ühinemisreferendumi eel jõulist europropagandat. Märtsi alul kutsus Leedu piiskoppide konverents rahvast hääletusel osalema. Lihavõtete ajal jagasid preestrid kirikutes samasisulisi voldikuid, lisaks rippusid pühakodades usklikke EL-i kutsuvad plakatid.
Kui esimese hääletuspäeva õhtul ohustas referendumit madala osalusaktiivsuse tõttu läbikukkumine, sattusid poliitikute kõrval ärevusse ka pühad isad. Kaunase peapiiskop Sigitas Tamkevicius kutsus 15. mai hommikul raadio kaudu kõiki katoliiklasi oma kodanikukohust täitma. Ja leedulased läksidki pärast missat
valimisjaoskondadest läbi ja andsid oma hääle euroliidu poolt. “Jah” ütles ligi 90 protsenti hääletamas käinutest. EPL
