New York Times: Vene mõjuvõim Baltikumis suureneb
Märgid Vene mõju kasvust on tuntavad igalpool Eestis, Lätis ja Leedus. Need avalduvad Kremli poolses meedia, kohalike poliitikute ja majandusarengu finantseerimises, Balti riikides elava Vene kogukonna aina argessiivsemaks muutuvas enesekindluses, innustatuna Moskva poolt, ning energiavarude kasutamises väljapressimise eesmärgil, kirjutab New York Times.
Sellised taktikad, eriti Vene raha, on ajakirjaniku hinnangul Baltikumis põhjustanud stressi, mida veel viis aastat tagasi võimalikuks ei peetud.
“Mida me kardame, on Venemaalt tulev suur rahahulk, mida saab kasutada meie ametnike korrumpeerimiseks,” ütles Leedu erukindral Kronkaitis. “Ja ma räägin väga suurest rahast, mida saab kasutada meie valitsuse kontrollimiseks. Leedu võib sedasi mitme aasta pärast vaevumärgatavalt muutuda domineeritavaks ning oma iseseisvuse kaotada.”
Pettumus NATOs ja Euroopa Liidus
Ameerikas üleskasvanud kindral Kronkaitis uskus Leedu liitudes NATOga, et see aitab Balti riikide julgeolekut tugevdada. Nüüd leiab ta, et tema lootused ei täitunud.
Ellick tsiteerib Balti rahvuslasi, kelle hinnangul võib oletus “mitme aasta pärast” olla liiga pehmelt hinnatud. Juba 2004. aastal pidi Leedu president Rolandas Paksas ametist tagasi astuma, sest teda süüdistati kontaktide omamises Vene salateenistusega ning lisaks veel Venemaaga seotud majandushuvides.
Üks kolmandik Leedu televisioonijaamadest on juba venekeelsed. “Venelased ostavad ära mitte ainult meie poliitikud, vaid ka pressi ning meie mõistuse – ma arvan, et see on kõik,” räägib Leedu naisajakirjanik Indre Makaraityte sarkastiliselt. Just Makaraityte oli see, kes organiseeris mais Leedus Eestit toetava meeleavalduse. Kuid enda sõnul kadus tal kogu söakus, kui ta nägi, kuivõrd leebel toonil Euroopa ja Ameerika Venemaad rahutuste pärast hukka mõistsid.
“Me saime NATO ja Euroopa Liidu liikmeiks eeldades, et meid toetataks koheselt,” rääkis ta. “Venemaa suhtes valitseb hirm ja me kardame, et oleme oma murega jälle üksinda jäänud, lääne partnerite kaitseta. Nad on Venemaad hinnates liiga naiivsed.”
Aprillimäss ja gaasijuhe
Ajakirjanik toob veel näiteks Eesti riigiprokuratuuri poolt neljale venelasele esitatud süüdistused aprillimässu organiseerimises. “On alust uskuda, et rahaline toetus ning nõuanded massirahutuste organiseerimiseks saadi Vene Föderatsioonilt,” tsiteeris ajakirjanik riigiprokurör Laura Vaiku. Ka mainib Ellick Eesti valitsuse ja pankade vastu suunatud küberrünnakuid, mille jäljed viisid Kremli arvutiteni.
“Pinged ja meeleavaldused on ilmnenud pärast seda, kui Balti riigid üritavad esitada väljakutset Vene energiamonopolile,” kirjutab Ellick, viidates Vene-Saksa gaasijuhtmele ning tunnetele, mida see Balti riikide seas tekitab.
Ajakirjaniku sõnul pingestab Balti-Vene suhteid ka tihti esilekerkiv mõru ajalugu, mis on seotud riikide iseseisvumise, Hitleri-Stalini pakti ning Nõukogude okupatsiooniga.
“Ajalugu on Balti riikides nagu kummitus, mis aktiivselt tänavail ringi liigub,” ütles George Washingtoni ülikooli teadur Daina Eglitis. “See pole üksnes minevik, see on olevik. Kuid inimestel on sellest erinevad arusaamad.”
Originaalartiklit ning sellega seotuid videosid saab vaadata siin.
