Nigula karupojad hakkavad aedikus metsaelu õppima
Nigula metsloomade taastuskodu juhataja Kaja Kübar ütles ETAle, et viie- kuni seitsmekiloseks sirgunud karupojad on normaalkaalus ja hea tervise juures.
Mõmmikute head arenemist näitab ka asjaolu, et nad alustasid iseseisvat kaussidest söömist varem, kui seda tegid eelmistel aastatel taastuskodus kasvanud karupojad.
Viis karupoega lastakse loodusesse juunis, kuid enne harjutavad nad iseseisvat metsaelu enam kui hektarisuuruses taastuskodu metsaaedikus, rääkis Kübar.
Aedikusse lastakse karupojad kohe, kui maapind soojaks läheb, niikaua saavad nad soojade ilmadega värsket õhku nuusutamas käia taastuskodu õues.
Karupojad sattusid taastuskodusse jaanuari lõpul ja veebruari algul, kui jahimehed leidsid Järva- ja Põlvamaalt kahest pesakonnast kokku seitse karupoega, kelle emakaru oli maha jätnud.
Pojad viidi küll kohe pärast leidmist kiiresti Nigula taastuskodusse, kuid kolmest Järvamaalt Kaalepi metsast toodud karupojast suri külmetamise tõttu hiljem kaks.
Järvamaa pesakonnast ainsana ellu jäänud karupoeg jäi jaanuari lõpul külmetamise tagajärjel kõhutõppe, kuid paranes tänu heale ravile täielikult.
Nigulas leidsid uue kodu kolm isast ja kaks emast karupoega, kes lastakse erinevates paikades vabadusse ilmselt kahe- ja kolmekaupa, et neil oleks suurem võimalus ellu jääda.
"Kahe- ja kolmekaupa on neil tugevam karulõhn küljes ning siis ei ole nii suur oht, et hundid või koerad neile liiga teevad," selgitas Kübar.
Kaja Kübara sõnul ei ole karupoegi kavas Lõuna-Eestisse tagasi viia, kuna seal on karusid niigi palju ning mõni isakaru võib seal noored karud ära murda.
Karupojad jäävad inimeste hoole all taimetoidule, et nad vabaduses murdjateks ei hakkaks.
