Nigula turvakodu vaeslastest karud harjutavad metsaelu

Kuus emata karupoega on alles mängueas, kuid kaitsevad teineteist ohu korral

Nigula looduskaitseala loomade turvakodus elule aidatud kolme erineva pesakonna orvuks jäänud kuus karupoega müttavad omapäi metsas.

Kaitseala loomade turvakodu töötajad leidsid, et karupojad on inimese hoole all piisavalt suureks kasvanud ja lasksid nad nende jaoks ehitatud looduslikust aedikust metsaeluga harjuma.

"Nad kaevandavad seal ja otsivad sambla ja kändude alt süüa," rääkis turvakodu perenaine Kaja Kübar. Õhtuks tulevad kõik kuus karupoega oma endisesse pessa magama, kuhu hooldajad neile ka toidulisa poetavad.

"See on alguses täiesti normaalne, et nad peavad aedikut oma koduks, aga ühel päeval nad lihtsalt enam ei tule, kui metsas marjad valmis saavad," selgitas Kübar.

Oht ühendab

Paar esimest päeva pelgasid karud vabalt metsa minna, kuigi väljapääs oli vaba. "Neil oli ohutunne, aga paari päeva pärast said aru, et tee on vaba," rääkis Kübar.

Karupojad müttavad metsas kahes seltskonnas. Kolm Valgast paarinädalaste tittedena turvakodusse toodud karu on ühe Jõgeva karu seltsiliseks võtnud ja liiguvad neljakesi. Kaks kõige suuremat isakaru otsivad toitu koos.

Kübara sõnul on aga kõik kuus karu ninapidi koos, kui mingi neile ohtlikuna näiv olukord ette tuleb. "Üks jõmm jäi üksinda teisele poole aeda, mis talle ei meeldinud, ja tegi natuke häält. Teised olid kohe abiks ja jooksid aiast välja tema juurde – nagu ühe pere lapsed ikka," võrdles Kübar karupoegi inimlastega.

Karude kasuvanemad tunnevad rõõmu, et karupojad oskavad inimest karta, põgenedes nende eest kiiresti puu otsa. Lõhna järgi teevad nad vahet ja peavad omadeks vaid neid pool aastat hooldanud turvakodu töötajaid.

Tallinna loomaaia direktori Mati Kaalu sõnul on inimese hoole all kasvanud karudel suurem oht, et neist ei kasva korralikke metsaelukaid.

"Kuidas nad hakkama saavad, saab kindlamalt öelda järgmisel aastal, kui nad talveks valmistuvad," leidis Kübar. Kui karud oma marjamaal ise hakkama saavad, viiakse nad kaugemale metsa, sest Nigula ümbrus jääb kuuele karule kitsaks.

Mängueas elukad

Sellises vanuses karud oleksid praegu vähemalt järgmise aasta talveuneni metsas ema kantseldada ja on praegu kasvu- ja mängueas.

Lapseohtu karude jaoks on suuremaks ohuks hundid, kui emahundid hakkavad oma pesakonnaga väljas käima ja noortele murdmist õpetama.

Kübara sõnul on huntidest ohtlikumad hulkuvad koerad, kes mitmekesi karud sisse piiravad ja neist jagu saavad. "Huntidel on praegu poegadega tegemist, aga koerad on suuremad murdjad, ka talvistes metskitsede hävitamises on kõige rohkem koerad süüdi," lausus ta.

Nigula turvakodu töötajate soov varustada metsa lastud karud väikeste raadiosaatjatega ei täitunud, mis teeb karude jälgimise edaspidi raskeks.

Keskkonnafondist ei saadud kuue karu toitmiseks loodetud rahagi ja turvakodu töötajad toidavad viimasel ajal karusid oma palgast. Abiks on olnud metsaameti ja Valga keskkonnaosakonna rahaeraldus Valgast leitud karudele.

Seadus keelab ulukit kodustada

Nigula looduskaitseala loomade turvakodu perenaise Kaja Kübara sõnul on lubamatu metslooma kodustada ja kõik hättasattunud loomad-linnud peaksid kosuma siiski turvakodus.

"Inimesed teevad metsloomast kodulooma, siis tuleb probleeme ja tahetakse temast lahti saada, aga metsloomaks ümberkasvatamine ei pruugi enam õnnestuda ja loom jääbki inimesest sõltuma," rääkis ta.

Looduses vabalt elavaid loomi oma valdusse võtta keelab ilma vastava loata ka loomastiku kaitse seadus.

"Kui on jahiloom, siis annab loa maavanem, kaitsealustele loomadele saab loa keskkonnaministeeriumist," selgitas keskkonnaministeeriumi liigikaitse peaspetsialist Sirje Lillemets. Tema sõnul tohivad metsloomadega tegeleda inimesed, kes loomadest käitumist ja kombeid teavad, sest väärkohtlemine võib loomale saatuslikuks saada.

"Metsloom pole kassipoeg, kellele pai teha, ühe heast südamest tehtud pai pärast võib metsloom hukka saada," ütles Lillemets. Tänavu on Nigula looduskaitseala loomade turvakodu ellu jääda aidanud ligi kahekümnel loomal või linnul, kes inimese abita oleksid metsas hukkunud.

Metsaloomad on saanud taas kolmest oravapojast, kahest üle talve turvakodus elanud luigest, uraali kakust, kõrvukrätsust, valgest toonekurest, sinikaelpardist, naerukajakast ja kolmest pääsukesest.

Praegu kantakse turvakodus hoolt kevadel sündinud emata jäänud põdravasika ja rebasekutsika ning mitmete lindude eest.

Loomade hooldajad toidavad noka otsast üht noort varesepoega, keda Pärnu lapsed olid kaigaste ja kividega peksnud.

Kõikidest emata jäänud või metsas haigena leitud loomadest palutakse teatada Nigula looduskaitseala telefonil 244 91 664 või Kaja Kübara mobiiltelefonil 250 45 891.

Anu Saare