„Läksin hommikul krundile, kuhu hakkasin maja ehitama. Käisin hoovi peal ringi ja järsku kuulsin, et keegi häälitseb puu otsas. Kui pilk karule pidama jäi, võtsin esimese asjana kohe jalad selga ja pistsin jooksu. Kuna karu oli pisike, kartsin, et äkki kargab veel emakaru ka kuuseheki tagant välja,” kirjeldas Toomas Liivik ootamatuid läbielamisi.

Kuna emakarust polnud lähikonnas siiski kippu ega kõppu ja puu küljes turninud karujunts oli veel liiga väike, et iseseisvalt hakkama saada, kutsuti kohale veterinaar ja teavitati leiust keskkonnaametit. Viimase kohus­tuse hulka kuulub ka abitute ja vigastatud metsloomade uuele elule aitamine.

Taas kord karupoja kasu­emaks saanud Kaja Kübar ütles, et õiget metslooma värskest hoolealusest enam ei saa. Kuigi karutirts on omajagu tigedust täis, inimesi ta enam ei pelga.

Oskas kohe kausist süüa

„Ju ehmatas keegi emakaru pesalt minema ja maha jäänud poeg või pojad võeti talveks koju,” rääkis Kübar. „Nüüd, kui kevad käes ja lumi sulanud, lasti ta ilmselt tagasi metsa.”

Seda, et karupoeg on vahepeal inimese hoitud, reetsid Kübarale mitmed märgid. Esmalt tekitas temas kahtlusi karujuntsu kasuka lõhn, mis oli hoopis teistsugune kui vabas looduses sirguvate karuhakatistel. Peale selle oskas loom meisterlikult kausist süüa. „Ükski metsloom ei oskaks seda – nad hoopis kardaksid pudrukaussi,” viitas Kübar ja lisas, et koju viimise asemel tuleks orvuks jäänud karupojad kohe asjatundjate kätte anda.

Kuna karu on inimeste poolt juba n-ö ära rikutud ja loodusesse lastuna hoiaks ta ilmselt edaspidigi inimeste lähedale, nähakse tema tulevikku vaid loomaaialoomana. Kübar lausus, et praegu on kõne all võimalus karujuntsu Elistvere loomaparki toimetada.

Elistvere loomapargi juhataja Sirje Saul ütles, et soov karupoeg endale saada on väga suur, kuid pargi jaoks oleks kõige parem, kui saaks looma vastu võtta alles järgmisel aastal – just siis peaks plaanide kohaselt algama uue karuaediku ehitus.

Saul märkis aga, et kui leitakse nõks, kuidas praegu Nigula leival olev karutüdruk juba Elistveres elava emakaru Karoliinaga kohe heaks sõbraks saaks, võiks talle ka varem ulualust pakkuda.

Ka Mõmsik läks loomaparki

•• Vast kõige tuntum Nigulas uuele elule aidatud karupoeg on Mõmsik. Mõmsik toimetati Nigulasse 2007. aasta kevadel Lääne-Virumaalt. Suure tõenäosusega oli temagi pärit minema ehmatatud karumamma pesast. Vahepeal inimeste hoole all olnuna ja kevadel tagasi metsa lastuna jõudis temagi Arbavere külas ühe metsatalu rahvast ehmatada.

•• Olnud mõnda aega Nigulas, leidis ta uue kodu Võrumaal Alaveski loomapargis. Ettevõtluse arendamise sihtasutuse antud miljoni krooni toel sai ta 350 m3 suuruse aediku. 2008. aasta oktoobris leiti Mõmsikule Soomest ka kosilane Harri.