Hannes Pehlak ornitoloogiaühingust nentis, et seni rüdide päästmiseks tehtu pole erilisi tulemusi andnud.

Nimelt võeti 2002. aastal kavandatud niidurüdide kaitsekorralduskava järgi sihiks panna aastatel 2003–2007 rüdide arvukuse vähenemisele piir ja tagada Eestis 400–450 haudepaarini küündiv asurkond. „Paraku pole langust õnnestunud peatada ning viimasel kümnendil on liigi haudepaaride arv vähenenud enam kui poole võrra,” tähendas Pehlak. Kui veel eelmisel aastal hinnati niidurüdide arvukust kuni 240 paarile, siis tänavusel pesitsushooajal loendati neid juba vähem kui kakssada. „Võib öelda, et rüdid on muutunud meil veelgi ohustatumaks kui osa kotkaliike,” märkis Pehlak.

Asjatundjad peavad rüdide väljasuremisohu lävele sattumise peapõhjuseks neile sobivate elupaikade, rannaniitude kadumist. Tänini on säilinud või siis viimastel aastatel nende heaks taas korda tehtud Matsalu rahvuspargi rannaniidud, samuti leidub neid veel Hiiumaal Käina lahe ja Muhumaa ümbruses.

Rüdidele elutähtsate rannaniitude kinnikasvamise kõrval tõi Pehlak ühe ohutegurina esile rebaste ja kährikute rohkuse, millele omakorda on kaasa aidanud metsloomade marutaudivastane vaktsineerimine.

Keerab rahakraani lahti

Praegu teise kaitsekategooria alla kuuluvate niidurüdide esimese kategooria liikide nimistusse määramine tooks Pehlaku sõnul liigile rohkem tähelepanu ja ühtlasi peaks selline juriidiline staatus liigi päästmiseks rahakraane rohkem lahti keerama.

Keskkonnaministeeriumi looduskaitseosakonna peaspetsialist Jaanus Tanilsoo ütles, et ministeerium analüüsib praegu ornitoloogide ettepanekut ja peaks otsusele jõudma järgmise aasta alguses.

Midagi erilist pole niidurüdide hea käekäigu tagamiseks võimalik teha. Pehlak tõi esile, et edaspidi tuleks rüdide eluks va-jalike rannaniitude taastamisel ja hooldamisel üksikasjalikult paika panna, kus ja kui kaua võiksid niidul olla kariloomad ning näiteks kust võiks rannajoonelt roostikku tõrjuda. Samuti tuleks tema kinnitusel välja selgitada liigi pesitsemisedukus, mille kohta on seni vähe andmeid.

Niidurüdid vaaguvad hinge peaaegu kõikides Läänemere-äärsetes maades.

Hääbumine

Rüdide elupaiku on napiks jäänud

•• Niidurüdidele elutähtsate rannaniitude pindala on viimase poolsajandiga kahanenud kuni viis korda. Ühes niitude vähenemisega on allakäiku teinud ka rüdide arvukus, kuna roostikus, kõrges rohus ja kulus need kuld­noka mõõtu väledad linnud hakkama ei saa.

•• Eesmärgiga niidurüdide pesitsusalasid korras hoida soe­tas riiklik looduskaitsekeskus (nüüdne keskkonnaamet) mullu Kavaru laiule, Laidevahele, Kõi­nastule ja Võilaiule 116 veist. Kok­ku peaks veised rohu mada­la hoidma ja roostikku tõrjuma paarisajal hektaril.

•• Niidurüdid saabuvad meie randadesse alates aprillist ja lah­kuvad juuli lõpuks.

•• Pesa ehitavad nad tavaliselt heina- või karjamaadena kasutusel olevate rannaniitude kõrgematesse osadesse. Pesa  on hästi varjatud, olles tehtud kulurohu või mõne kõrgema rohupuhma sisse. Kurnas on tavaliselt neli muna.

•• Rüdid toituvad putukate vast­setest ja valmikutest, ämbli­kest, väheharjasussidest ja limustest.

•• Pooled Eesti niidurüdid elavad Matsalu rahvuspargis.