Niiskuses murenev raekoda läheb kaheks kuuks remonti
Tallinna esindushoone raekoda on veebruaris ja märtsis külastajatele suletud, kuna hoone keldrisaal läheb remonti.
Raekoja direktori Elvira Liiver Holmströmi sõnul on parandustööd vajalikud, sest keldri seinad ja kamin on niiskuse tõttu pudedaks muutunud ning hakanud seetõttu lagunema.
Algul oli kavas ka põranda-remont ning suuremahulised renoveerimistööd, kuid rahapuuduse tõttu lükkuvad need plaanid tulevikku.
„Praegu tekivad keldrinurkadesse niiskemal ajal lausa tillukesed veelombid, kuid see probleem peaks pärast seinte korrastamist ja niiskuskindlustuse paigaldamist lahenema,” selgitas Liiver Holmström remondi vajalikkust.
Lisaks keldrile saavad uue näo ka ülemistel korrustel asuvad töötajate ruumid, kuhu hangitakse korralik mööbel
ja valgustus, kuna praegu on keskaegses hoones võrdlemisi pime.
„Rahapuuduse tõttu jääb kahjuks ära dolomiidist põrandaplaatide asendamine paekiviga ning arheoloogilised kaevamised,” nentis raekoja direktor. Kaevetöödega oli plaanis avada põranda all olev vana drenaaž, et selle olukorda uurida, samuti kavatseti eeldatavaid leide külastajatele eksponee-rida.
„Millal need tööd ette võetakse, on praegu võimatu öelda,” sõnas Liiver Holmström.
Remondikulu selge kuu keskel
Linnakantselei haldusdirektori Viljar Meistri sõnul plaaniti 2009. aastaks, mil on ühtlasi raekoja 605. aastapäev, investeerida ajaloolisse hoonesse 1,75 miljonit krooni, et kelder täielikult renoveerida ning katta maja lääneseina vundament saviisolatsiooniga. Tööd olid planeeritud ajavahemikku jaanuarist 14. maini, ent raske majandusliku olukorra tõttu kukkus plaan kokku.
„Teeme küll keldrisaali pisiremondi, puhastades koorunud ja mustunud lateksvärvist keldri lae ja seinad ning värvides need üle lubivärviga, samuti asendame vanad elektrijuhtmed uutega. See on aga esialgu kõik,” jutustas ta.
Meister lisas, et loetletud töödele kulutatav summa on veel lahtine. „Nende tööde eeldatav maksumus kujuneb suurusjärgu võrra väiksemaks, kuid täpse hinna saame hinnaküsitluse alusel 14. jaanuariks,” selgitas ta.
Tallinna raekoda
Raekoda on ehitatud
sajandite jooksul
•• 13. sajandi lõpukümnenditel ehitatud Tallinna raekoda on Baltimaade ainus hilisgooti raekoda.
•• Praeguse pikkuse sai hoone 1370. aastate algul, põhijoontes tänini säilinud sise- ja välisilmeni jõuti aastatel 1402–1404.
•• 1483. aastal remonditi raekoja tornikiivrit ning 1530 kinnitati sellele praegu Vana Toomana tuntud sõjasulase figuuriga tuulelipp.
•• 1627–1628 lisati hilisrenessanslik tornikiiver, lääneviilu harjakivilt kerkiv tuulelipp ja põhjafassaadi lohepeakujulised veesülitid.
20. sajand tõi raekojale
uue tornikiivri
•• 1667 sisustati raesaal kunstiga.
•• 1781 uuendati tornikiiver ning 1840 jaotati kodanikesaal väiksemateks ruumideks.
•• 1944 tegeldi hävinud tornikiivri taastamisega ning kauplusteks ehitatud kaaristu avamisega, samuti välisviimistluse ja aknaavade ennistamisega.
•• 1996 ehitati uus tornikiiver.
•• 2004 puhastati välja raesaalis asuvad seinamaalingud, taastati köögi mantelkorsten ning rajati pööningule muuseum.
Allikas: entsüklopeedia „Tallinn”
