Nikolai Uspenski: Ilvese visiit Moskvasse näitab suhtumist meie ühisesse võitu
Moskvas Isamaasõja võidupidustustel võib oodata riigijuhtide sõbralikku suhtlemist, kuid kõikide probleemide selgeks rääkimine ühe päevaga oleks lihtsalt muinasjutuline, kinnitab Venemaa suursaadik Nikolai Uspenski.
-Miks Venemaa välisminister Sergei Lavrov ei tulnud NATO välisministrite kohtumisele?
Venemaa ei ole ju NATO Liige.
-Ometi Lavrovi oodati, sest kõne all olid NATO suhted Venemaaga. Kas Lavrov jättis tõepoolest tulemata selle pärast, et polnud piisavalt olulisi asju NATO välisministritega arutada?
Kohtumise võimaluse üle arutleti, kuid ametlikult meid ei kutsunud. Jõuti ühisele arusaamale, et meil ei kogune nõukogu tööks piisavalt sisu.
Tuletan meelde, et NATO hinnangute tõttu Gruusia sõjale tekkis meie ühisnõukogu töös paus. Praegu on see paus ületatud ja protsess, näiteks Afganistani teemal ja narkootikumide leviku vastu võitlemise küsimuses, liigub edasi. Ministrite kohtumine on plaanis, kuid see ei saa olla mingisuguse protsessi alguseks vaid konkreetsete asjade lõpule viimiseks, otsustamiseks. Peab veel tööd tegema ja see võtab aega. Pole sugugi vajalik, et iga NATO ministrite kohtumisega käiks kaasas NATO-Venemaa nõukogu kokkusaamine.
-Eesti meedias leidis suurt tähelepanu Ecnomisti analüütiku Edward Lucase arvamusavaldus, et Lavrov ei tulnud NATO välisministritega kohtuma üksnes selle pärast, et üritus toimus Eestis.
Härra Lucasel on vabadus arvata ja arvamust avaldada. Kuid see on kõigest tema isiklik arvamus.
-Internetiportaalis Regnum kritiseeris Öise Vahtkonna üks Liidreid Maksim Reva, et saatkond valmistab ette poliitilist kliimat, et Venemaa tunnistaks Eesti okupeerimist Nõukogude Liidu poolt. Kuidas te suhtute kriitikasse, et saatkonna töötajad on asunud otsima teid Eesti ja Venemaa seisukohtade lähendamiseks?
Saadikuna saan ma reageerida ainult nendele avaldustele, mida tehakse ametlikult. Ametlikult pole ma etteheiteid kuulnud. Eesti ja Venemaa ajaloolased kohtuvad, vahetavad arvamusi ja seisukohti väga erinevate ajalooperioodide suhtes alates keskajast kuni 90nendate aastateni.
Me arutasime oma tööd väga avalikult koos kaasmaalaste organisatsioonidega ja mitte keegi ei esitanud meile pretensioone. Loomulikult tehti mitmeid ettepanekuid, mida me arutasime, kuid mida me ei võtnud vastu. Kui keegi oli rahulolematu, et tema ettepanekuid ei võetud kuulda, siis peab ta arvestama, et tegemist oli demokraatliku protsessiga. Kõik ei pea ju minema täpselt nii nagu sulle meeldib, sest sinu arvamuse kõrval on veel kümneid teisi arvamusi – sellega tuleb arvestada. Kui ühiselt langetatakse mingisugune otsus, siis edaspidine poleemika on juba mõttetu, sest toimitakse langetatud otsuste kohaselt.
Kui ma aga hakkaksin reageerima kõikidele avaldustele, mis kusagil portaalides tehakse, pööraks see diplomaatilise esinduse tegevuse pea peale.
- NATO välisministrite kohtumisel osalesid enamuses riigid, kes võtsid II maailmasõjast osa mõlemal pool rindejoont. Kuidas te suhtute võimalusse, et II maailmasõjas vastaspoolel sõdinud veteranid mälestaksid sõjas hukkunud ühiselt?
Meie peame lugu kõikide II maailmasõjas hukkunute mälestusest. Ühine langenute mälestamine on võimalik, kui eri pooltel sõdinud veteranidega tegelevad organisatsioonid võtavad omaks sõja tagajärjed nii, nagu neid väljendati Nürnbergi protsessil ja ei loo agressorist kangelasmüüti. Tänane maailm on paljuski II maailmasõja tulemuste järgi üles ehitatud: Ühinenud Rahvaste Organisatsioon, inimõigustel ja teistel konventsioonidel põhinevad maailmakorra alustalad. Kui II maailmasõja tulemusi asutakse ümber kirjutama, siis muidugi leppimise võimalusi ei ole.
-Eestil ja Venemaal on olulisi poliitilisi ja majanduslikke ühishuvisid. Kas te näete, et me suudame just praegu läheneda küsimuses, mis meid teineteisest eemale tõukab - II maailmasõja tagajärgede lahti mõtestamises?
Iga sõda, eriti maailmasõda, tekitab vastandlikke tundeid ja arusaamu - see on loomulik. Küsimus on selles, kuidas nendesse eriarvamustesse suhtuda. Kui asuda eriarvamusi absolutiseerima, et ajalooküsimused on esmatähtsad ja kõik teised asjad tulevad vaid seejärel, siis on ühisosa raske leida.
Kui me lepime eriarvamustega, määratleme need ja ei sea neid tänaste küsimuste lahendamise eeltingimuseks, siis sellel alusel on kõik võimalik. Venemaal on II maailmasõja küsimustele palju lihtsam läheneda, sest selle tulemused on praeguse maailmakorraga fikseeritud.
Kogemus Poolaga, näitab, et ilma eelarvamusteta on võimalik leida lahendus kõige valusamatele ajaloo lehekülgedele.
-Kuidas mõjutab president Toomas Hendrik Ilvese osalemine 9. mail Moskva võiduparaadil Eesti ja Venemaa suhteid?
Suhtumise näitamine meie ühisesse suurde võitu on väga oluline emotsionaalne asjaolu, mis loomulikult mõjutab suhteid. Kuid juubelipidustuste ajal ei hakata olulistele kahepoolsetele probleemidele lahendusi otsima. Kohale tulevad kümnete riikide juhid ning oleks lihtsalt muinasjutuline ühe päeva kõigiga kõik probleemid selgeks rääkida. Toimub paraad, vastuvõtt, suhtlemine, kuid läbirääkimisi ei tule. Seetõttu ei maksa oodata, et 9.mai järel saab meil kohe olema midagi sellist, millest me varem puudust tundsime. Suhete atmosfäärile on presidendi osavõtt paraadist muidugi hea.
-Milliseid üritusi te 9. mai võidupäeva tähistamiseks Eestis kavandate?
Esmajärjekorras on meie tähelepanu suunatud veteranide organisatsioonidele ja kaasmaalaste koordinatsiooninõukogule. Juba eelmise aasta sügisel me lõime ühiskondliku organiseerimiskomitee, mis võtaks enda peale tehnilise korraldustöö.
Me soovisime teada saada, kui palju on Eestis veterane, keda autasustada juubelimedalitega. Need medalid antakse välja Venemaa presidendi nimel ja sellepärast pööratakse sellele erilist tähelepanu. Medalite kätteandmist alustasime juba veebruarikuus, et jõuda nende veteranide juurde koju, kes ise ei saa vastu võtma tulla. Enne pidupäeva tuleb meil veteranidele kätte anda üle kuue tuhande medali, millest ligi pooled me oleme juba üle andnud. Ma olen isiklikult osalenud juba ligi 15 üritusel nii Tallinnas, Tartus, Pärnus kuid ka Kirde-Eesti linnades.
Samal ajal peab saatkond koordineerima mitmete fondide ja organisatsioonide tegevust, kes osalevad juubeliürituste korraldamisel. Sellel nädalal saabuvad Eestisse Venemaa kaitsepühaku Andreas Esmakutsutu fondi esindajad, kes tegelevad ajaloolise mälestuse põlistamise küsimustega. Moskva linna asutaja Juri Dolgoruki nimeline fond on rahaliselt kaasa aidanud rohkem kui kahesaja veterani meditsiiniliste probleemide lahendamisele – enamasti on tegemist kuuldeaparaatide jagamisega.
-Kuidas te kavatsete kaasa haarata Eesti ühiskonda?
Väga suur ja oluline kontsert toimub 10. mail Estonia kontserdisaalis, kus esinevad kaks maailmakuulsat dirigenti ja Peterburgi Maria teatri sümfooniaorkester. Esimeses osas juhatab Valeri Gergiev Leningradi sümfooniana tuntuks saanud Šostakovitši seitsmendat sümfooniat ja teises osas Eri Klas Tšaikovski viiendat sümfooniat.
Juba alates märtsikuust näitame Vene kultuurikeskuses Suure Isamaasõja teemalisi filme nii veteranidele kui ka nende lapselastele. Sellel nädalal alustame Lasnamäel Lindakivi keskuses sõjateemaliste filmide näitamist.
5. mail viime Tallinnas läbi teadusliku konverentsi mälestusmärkide hooldamise ja mälestuse põlistamise teemadel. Osalevad õpetajad, otsingurühmade liikmed, üliõpilased ja ajaloohuvilised.
8. mail toimub pidulik kontsert Vene kultuurikeskuses, kuhu saabub esinema siseministeeriumi tuntud nn helesiniste barettide ansambel. 9.mail toimub kaks pidulikku kontserti. Loomulikult asetame me sellel päeval, nagu igal aastal, sõjaväekalmistul pärjad sõduri-vabastaja monumendile. Valgevene saatkond on teatanud sellel üritusel osalemisest, loodame, et tulevad ka teised. Samas toimub Moskva Patriarhaadi poolne mälestusteenistus. Samuti asetame pärjad Arnold Meri hauale ja Metsakalmistul Endel Puussepa hauale.
