Nina Hruštšova: Putin ei lähe kuhugi, saame endale uue Brežnevi

Nikita Hruštšovi lapselaps, rahvusvaheliste suhete professor arutleb, missuguseks kujunevad Donald Trumpi aegse Ameerika suhted Putini Venemaaga.

Müür Mehhiko ja USA vahele, ähvardused ÜRO-lt raha ära võtta jms... Kas teile ei tundu, et president Donald Trump muudab Ameerika väga illiberaalseks?

Tundub tõesti nõnda. Samal ajal pole ta kuigi algupärane, sest oleme sellist arengu juba näinud nii Euroopas kui ka mujal. Illiberaalne demokraatia tõstab pead. Mina eristan küll pigem liberaalseid demokraate ja autokraatseid demokraate. Viimati nimetatud on küll demokraatlikult valitud, ent väidavad, et nende ülesanne olevat rahvast kaitsta.

Nagu Viktor Orbán?

Nagu Orbán Ungaris, president Recep Tayyip Erdoğan Türgis või ka Vladimir Putin ise – me oleme neid trende viimase kümnendi jooksul näinud kogu maailmas. Vahe Ameerikaga on selles, et ameeriklased ei pidanud seda enda nähtuseks. Nad arvasid, et see sünnib kuskil mujal. Aga nüüd näeme, et asi pole nii. Ka Ameerika on osa maailmast.

Kui rääkida NATO ametnikega, siis nemad väidavad, et tegelikult läänevastane sõda juba käib, aga me lihtsalt ei adu seda veel. See on alanud nn hübriidsõjana, kus rünnatakse ajakirjandust ja tõde tervikuna. Millega küll Putini selline sõnum inimesi ahvatleb?

Putin on kõigest üks selle suuna algatajaid. Trend sai alguse pärast 2001. aasta 11. septembrit. Sellele pani aluse toonane USA asepresident Dick Cheney, kes ütles: meid on rünnatud ja seetõttu võime me tegutseda üksinda. Me võime kiusata taga ajakirjanikke ja ajalehti, mis kajastavad tõde, sest tõde on teadupärast…

... alternatiivsete faktide alternatiiv.

Täpselt. 2000-ndatel olid alterntiivfaktid teistsugused, kuid kahtlemata modelleeriti tõde mingiks tõesarnaseks tooteks. Putin korjas selle üles. Kui külma sõja ajal olid Venemaa ja USA alati vastamisi, siis nüüd ütles Putin: kui Ameerika võib seda teha, siis võin mina ka.