Ninasarvikud ja jõehobud saavad loomaaias uue elamise
Tallinna Loomaaia direktor Mati Kaal rääkis, et paksunahaliste maja on ehitatud 20 aastat tagasi ja elevantide, ninasarvikute ja jõehobude pidamise rahvusvaheliselt tunnustatud tehnoloogiad on selle ajaga muutunud, teatas projekteerimisfirma.
"Meie aafrika elevantide, teravmokk-ninasarvikute ja kääbusjõehobude elutingimused paranevad märgatavalt. Hoone saab paremini sooja ja niiskust pidavamaks, samuti leevendub loomaaialoomade põhiprobleem - neil tekib võimalus rohkem aega viita," märkis Kaal.
Tulevikus kavandatakse Kaalu sõnul paksunahaliste majaga algavasse loomaaia kagunurka rajada ka afrikaaniumi ülejäänud osa, savann kaelkirjakutele, antiloopidele, sebradele, jaanalindudele.
Sweco Projekti projektijuht Jaak-Hillar Hannus kinnitas, et projekteerija peab arvestama loomade vajadustega ja see on teistmoodi sisuga töö.
"Teeme palju elamuid ja tööstushooneid, kuid loomade puhul peame lisaks teadma ja arvestama nende käitumise eripäraga hoone konstruktsioonide juures. Olles osalenud elevantide osa rekonstrueerimisprojekti loomisel, võin küll öelda, et elevante tunnen nüüdsest paremini," selgitas Hannus.
Projekteerimine peaks lõppema 2009. aasta märtsi lõpuks. Hetkel käib afrikaaniumi elevantide osa rekonstrueerimine ning kui loomaaed saab selleks raha, siis asutakse rekonstrueerima ülejäänud paksunahalistele mõeldud osa.
