Nobeli füüsikapreemia nimel nägi aastaid vaeva 3000 teadlast

Miski siin universumis pole tühi, veel vähem vaakum. Vaakumi kirjeldamiseks mõtlesid teoreetikud 1950. aasta lõpul välja hüpoteetilised osakesed va-kuoonid, millest loodeti sümmeetria murdjaid, nii et saaksid tekkida väljad, mis tagavad tõsiasja: algosakeste sisemine sümmeetria tuleneb sümmeetriliste liikumisvõrrandite ebasümmeetrilisest lahendist. Keeruline jutt, mis tähendab, et loodus ei saa olla täiuslikult sümmeetriline, vaja on kasvõi tillukest ebasümmeetriat, et maailma koos hoida.

Koos hoiavad maailma neli põhilist vastastikmõju ehk jõudu. Elektromagnetiline, millest osa me näeme ja mida vahendavad footonid, teiseks gravitatsioon, mida me oma kehaga tunneme, kuid mille vahendajaid pole siiani leitud. Kolmandaks nõrk vastastikmõju, mis vastutab radioaktiivse lagunemise eest, ning neljandaks prootonites ja neutronites kvarke koos hoidev tugev jõud, mida vahendavad kalibratsioonibosoniteks nimetatavad osakesed.

Vajatakse streigimurdjaid

Meie mikromaailma kirjeldab rühmateooria, mille eestkõnelejad leidsid 1950. aastate lõpus, et osakestemaailma ühtseks kirjeldamiseks on vaja sümmeetriamurdjaid, nagu ühiskonna toimimiseks on vaja streigimurdjaid.

Loe edasi, kes ja kuidas on Higgsi osakesega läbi ajaloo seotud olnud.