Nõmme linnamajanduse osakonna juhataja Maret Järve sõnul on vesi kõige reostatum Kadaka puiestee ja Trummi tänava vahel, Külvi, Lõikuse ja Saagi tänavate piirkonnas ning Raudalu asumis. "90 protsenti Nõmme elamutest on ühendatud linna veevärki, nimetatud piirkonnad aga mitte," põhjendas Järv.

Järve hinnangul ei ole Nõmme veemurele lahendust veel paarikümne aasta jooksul. "Pirita ja Kristiine linnaosadel on sama mure, kuid näiteks Pirital hakkab probleem tänu uutele ehitustele ja ettevõtetele lahenema," rääkis Järv. Nõmmekate lohutamiseks ütles ta, et ülemiste järve vee tarbijad näevad vana torustiku süül teinekord kraanist vulisemas koguni elusolendeid.

Laagris Kuuse tänaval elav Linda (60) toob juba aastaid joogivee poest. "Mulle tundub, et viimase kolme aastaga on kraanivesi kohe eriti halvaks läinud," kurtis külma vee eest 27 krooni kuus maksev vanaproua. "üle päeva on veekatkestused. Pärast tuleb vett lasta joosta üle tunni ja siis on kõik roostet ja musta lima täis," rääkis ta.

Keskkonnaameti veemajanduse osakonna juhtivspetsialist Eevi Kolk ütles, et ükski shahtkaevu kasutaja ei hakka kehvast veest keskkonnaspetsialiste teavitama, sest probleem on niivõrd vana. "Igaüks riskib ise, kui seda vett joob," rõhutas Kolk. Tema sõnul võib shahtkaevude vesi olla reostatud nii keemiliselt kui ka bakterioloogiliselt.

Tallinna Vee pressinõuniku Valdur Vachti sõnul alustati sel nädalal pumbajaamade rekonstrueerimist üheastmeliselt kaheastmeliseks ja seetõttu muutub roosteseks ka muidu korralik põhjavesi.

"Tulevikus lükkab pump vee kõigepealt basseini ja alles sealt torustikku," selgitas Vacht. "See peaks parandama oluliselt vee kvaliteeti, kuna torustikku ei satu õhku, mis praegu, ja eriti rekonstrueerimise ajal lööb vanadelt torudelt roostet lahti."

Kõigepealt lülitatakse Vachti sõnul välja Pedaja, Kagu ja Raba tänavate ning Onkoloogia haigla juures asuvad pumbajaamad. Uuendamistööd lõpevad suve hakul, niikaua on veevarustus häiritud ligi 5000 nõmmeka kodus või tööl.

Nõmme halduskogu liige Alar Eiche ütles, et seni on linnaosas tehtud vaid väiksemaid hädatöid. "Magistraaltrassid on vananenud kogu Nõmmel ja see probleem vajab kiiret peatamist," rõhutas Eiche.

Keskkonnaministeeriumi peaspetsialist geodeet Vladimir Tassa ütles, et Nõmme kümnemeetriste shahtkaevude reostatus on täiesti loomulik. "Kanalisatsioonitrassid on kahe meetri sügavusel ja kui nad lekivad, siis uhab vesi pinnasesse imbunud reostuse kaevu," selgitas Tassa.

Tassa ütles, et korralikult ehitatud puurkaevus on terastorud ühenduskohtades tsementeeritud ning seega on kanalisatsioonireostuse sattumine puurkaevu vähe tõenäoline.

Nõmme halduskogu esimees Feliks Unduski sõnul puudub 60 protsendi Nõmme elamute juures kanalisatsioonitorustik sootuks. "Selline kanalisatsioonita elamine saastab põhjavett üha enam. Nõmme maksumaksjad annavad linnale palju rohkem raha kui linnaosa eelarvest tagasi saab," avaldas Undusk pahameelt.

Tallinna Vee vee- ja kanalisatsioonivõrgu direktor Kalle Tiiter ütles, et torustike rajamine on majavaldaja asi. "Tavaliselt paneb ühistu raha kokku ja tellib torude ühendamise tänavatorustiku külge," rääkis Tiiter. "Kui torustikku pole ka tänaval, siis on asi segasem."

Tiiteri sõnul peaks ehituse- ja planeerimisseaduse kohaselt linn tänavatorustikud tellima ja nende eest maksma. "Tallinn on projekte teinud. Praegu ehitatakse Tähetorni kvartalisse kanalisatsiooni," täpsustas ta.

Kuna 1998. aasta linnaeelarvest pole vee- ja kanalisatsiooni jaoks Tiiteri andmetel eraldatud sentigi, tuleks kvaliteetset vett juua soovivatel inimestel tellida veetorustik oma raha eest. "Teinekord on vaja torustikku ehitada mõnikümmend meetrit," ütles Tiiter.

Vee- ja kanalisatsioonivõrgu direktori sõnul maksab veetorustiku jooksev meeter 1000-1500 krooni. üks keskkonnaspetsialist on puurkaevu augu tegemise orienteeruvaks hinnaks öelnud 400 000 krooni.

Põhjavett kasutab praegu viiendik tallinlastest. Kui seda kasutaks terve linn, jätkuks keskkonnameti arvutuste kohaselt igale inimesele päevas üks ämbritäis vett.

PIRET PEENSOO