Nõmme üldplaneering lõpetaks sobimatute hoonetega risustamise

Nõmmelased pelgavad, et kinnisvaraarendajad võivad rikkuda linna­osa omanäolise ilme.

 Üle kuue aasta koostamisel olnud Nõmme üldplaneering, mille peaeesmärk on säilitada linnaosas rohelus ja mitmekesine arhitektuur, on nüüd taas aktuaalne. Kohalikud elanikud loodavad, et see võetakse vastu tuleval aastal. Ehkki Nõmmel on au olla pealinna suurim miljööväärtuslik ala, pole sealne kogukond kinnisvaraarendajate tegevusega rahul, sest sätestatud piirangud on soovituslikud. Seetõttu on linnaossa kerkinud kõrgeid kivihooneid, mis tekitavad kohalikes rahulolematust. Ettevõtlikud kodanikuliikumised on kõnealust teemat juba aastaid arutanud, kritiseerides kiviste karpmajade Nõmme linnapilti sobimatust.

Kivilinna pealtung

„Loomulikult pole meie soov keelata linnaosas igasugune ehitustegevus, sest Nõmmel on palju väheväärtuslikke maju, mida lammutada või ümber ehitada, samuti võib ehitusvõimalusi leida äärealadel,” selgitas Nõmme heakorra seltsi esimees Koit Väinsalu. Kodanikuliikumise esimees lisas, et üle terve Nõmme tuleks kehtestada kindlad ja kõigile arusaadavad reeglid.

Väinsalu seisukohtadega nõustuvad ka teiste kodanikuühenduste liikmed, kes pelgavad, et hoolimatud arendajad võivad muuta Nõmme n-ö kivilinnaks. Linnaosa vanema Rainer Vakra hinnangul peaks aga pikki aastaid ette valmistatud üldplaneering olukorda muutma ja kindlustama selle, et rohelise piirkonnana tuntud Nõmme jääks ka tulevikus selliseks.

„Üldplaneering tooks esile rohelised ja miljööväärtuslikud alad ja tagaks nende säilimise,” avaldas Vakra planeeringu peamise funktsiooni. „Praegu on olemas küll Nõmme ehitusmäärus, kuid see kätkeb endas vaid soovituslikke nõuandeid, millest arendaja pole kohustatud kinni pidama. Üldplaneeringu vastuvõtmisega olukord muutub, sest majade kõrgust, kruntide suurust ja muud säärast hakkavad reguleerima seadused. Meie lootuste kohaselt võetakse üld­planeering vastu 2009. aasta lõpus,” ütles Vakra.

Kommentaar

Andres Udal

Nõmme Tee seltsi asutajaliige

Üldplaneering oli valmis juba 2002. aastal, kuid jäi toona huvide konflikti tõttu soiku. Sel ajal oli päevakorras projekt, millega taheti Harku metsa veerele ehitada raskete veokite tee. Kuna Nõm­me üldplaneering oli aga suhteliselt linnaosasõbralik ja suurte magistraalteede rajamist piirav, heideti juba vastu­võtujärgus olev planeering lihtsalt kõrvale. Toona oli see suur löök.