Nõmmel selgitati välja kuue tuhande hoone väärtus
Seni kõige mastaapsema arhitektuuriinventuuri korraldasid Tallinna kultuuriväärtuste amet ja Tallinna linnaplaneerimise amet Nõmmel aprillist kuni oktoobri lõpuni. Selle käigus anti väärtushinnang kokku ligi 6000 linnaosa elamule, sealhulgas ka uusehitistele. Hooned fotografeeriti, kirjeldati nende seisukorda, katusekuju, kasutatud viimistlusmaterjale ja dekoorielemente ning vaadati üle muudatused – kas on tehtud ümberehitusi, kui palju on säilinud võrreldes algsega.
Arhiiviuuringud tehti linnaplaneerimise ametis, kus vaadati läbi kõigi hoonete ehitusprojektid. „Üldpilt vastas ootustele, kuid selliseid ehitisi, mille kohta arhiivis üldse projekti ei ole või arhitekt on teadmata, oli arvatust rohkem,” rääkis Tallinna kultuuriväärtuste ameti miljööalade osakonna juhataja Riin Alatalu.
Piirkonnad on tema sõnul üsna erinevad. „Kõige rohkem väärtuslikke maju jääb Nõmme südamesse Sambla, Lõuna ja Nurme tänava kanti, aga ka teisele poole Vabaduse puiesteed, kus on hästi säilinud 1940–1950-ndate aastate arhitektuur,” sõnas Alatalu.
Vanade majade puhul oli tema sõnul heaks üllatuseks algupäraste ehk ümber ehitamata majade suur hulk, kuigi samal ajal on palju ka maju, kus remont on liiga kapitaalselt ette võetud ja majast pole enam midagi ajaloolist järel.
Uusehitistena käsitati maju, mis on ehitatud pärast 1991. aastat. „Uusehitistele üldjuhul väärtushinnangut ei antud, erandina said lisamärkusena hinnangu näiteks mõned Raine Karbi projekteeritud elamud, aga ka Vilen Künnapu, Oliver Alveri ja Andres Ringo majad,” tõi Alatalu näiteks.
Sõbralik suhtumine
Ligi 400 maja inventeerimisel osalenud Maris Suitsu sõnul oli tema piirkonnas Kivimäel vaid üksikuid halvas seisukorras hooneid. „Kindlasti ei too inventeerimine kaasa massilisi ettepanekuid mälestisteks kuulutamise kohta, kuid oluline on info päevakajastamine, sest nii mõnigi varem väärtuslikuna määratletud hoone on vahepeal rikutud,” nentis Suits.
„Sain kinnitust, et Nõmme väärtuslike ja oluliste hoonetüüpide hulka tuleb peale tsaariaegse puitpitsvilla ja eestiaegse elamu kindlasti arvata ka 1950– 1960-ndate aastate kõrge viilkatusega individuaalelamu,” rääkis Suits. Üldiselt suhtuti Suitsu sõnul nende tegevusse sõbralikult.
Nõmme Sihi tänava elanik Reet ütles, et on inventeerimisega kursis. „Minu abikaasa on põline nõmmelane, see on tema vanavanemate maja. Ümberehitusi me teinud pole, kuid ülemised naabrid ehitasid aastakümneid tagasi juurde garaaži,” märkis proua. Tema sõnul on maja säilitanud ka algupärase kollakasbeeži tooni, kuid aknad on vahetatud.
Hinnang seab miljööalade piirid
•• Tallinna linnaplaneerimise ameti üldplaneeringute osakonna juhataja Martti Preemi sõnul on väärtuslike hoonete paiknemise tihedus aluseks miljööväärtuslike alade piiride määramisel.
•• „Sellised inventeerimised olid aluseks ka kesklinna miljööväärtuslike alade määramisel, mis nüüdseks on fikseeritud vastava teemaplaneeringuga,” ütles Preem.
•• Nõmme linnaosa ajaloolis-arhitektuuriline hindamine on vajalik ka juba lõppjärgus oleva Nõmme üldplaneeringu koostamiseks.
•• Analoogsed inventeerimised on juba tehtud ka Põhja-Tallinnas Pelgulinnas, Kalamajas, Sirbi ja Neeme tänavatel, Kristiine linnaosas nn Lille kvartalis ning Järve asumis Elektri, Virve ja Laine tänaval.
