Haridusministeerium peab noorte huvikeskusena tegutseva endise reisilaeva Tallinn vanarauaks müüma, sest Lahesuu sadama hoonestamise õiguse saanud firma nõuab maa-ala vabastamist. Noorte mereklubi juhtkond peab baaslaevast loobumist huviklubile hukatuslikuks ja rahuldavate asendusruumide leidmist võimatuks. Juhtkond lepiks üksnes mõnda teise sadamasse ülekolimisega.

Otsitakse kohta kaldal

60 aastaks sadama ala hoonestamise õiguse saanud AS Lahesuu Sadam soovib, et noorte mereklubi viiks kolm õppelaeva sadama väljaarendamise võimaldamiseks mai keskpaigaks sealt ära.

Haridusministeeriumi juures on loodud komisjon, mis peab mai keskpaigaks leidma võimaluse mereklubi laevad Lahesuu sadamast ära viia ning otsustama baaslaeva saatuse. “Otsime kohta klubitegevuseks kaldal ja väikelaevadele teist paika,” kinnitas merehariduskeskuse rektor Peeter Veegen, tunnistades, et ruumide otsingud ei ole veel kuigivõrd tulemusi andnud. “Ideaalset varianti ei ole, kuid hädalahendused on olemas.” Samas nentis Veegen, et mereklubi juhtkond ei ilmuta ruumide leidmiseks vähimatki algatust. Veegen peab selle põhjuseks kapteni soovimatust iganenud laeva vanarauaks loovutada.

Veegeni kinnitusel on võimalik mereklubi tegevust jätkata ka suuri kulutusi nõudva, vana ja õppetööks sobimatu aluse mahamüümise korral, ruumid leitaks teiste huvikeskuste või mõne kooli juures ja noorteklubi töö korraldataks ümber.

Mereklubi direktori kapten Tõnu Meltsase sõnul ei ole neile siiani rahuldavaid asendusruume pakutud. “Kaldal pole ruume, kuhu kolida,” ütles Meltsas, kes näeb ohtu, et mereklubi tegevus killustatakse linna laiali.

Kaldal jätkamiseks oleks vaja leida laeva 3000 ruutmeetrit asendama vähemalt 800 ruutmeetrit pinda, rendipinna korral läheks see poolteist korda kallimaks kui laeva ülalpidamine, rehkendas Meltsas. Ta lootis võimalusele mereklubi laevadega linnahalli juurde kolida. Meltsas on palunud kaaluda ka võimalust klubi ühes varaga riigilt linnale anda.

Lapsed jäävad huviringita

Huviklubi juht leidis, et laeva vanarauaks müümisel ähvardab lapsi oht tänavale sattuda. “Nende energia peab siis mingi muu väljundi leidma,” tundis ta muret. Huviringide tööst võtab osa 780 peamiselt 10–15-aastast õpilast, nende hulgas on palju kesise sissetulekuga perede lapsi, kellele mereklubis tasuta pakutav huvitöö on üks väheseid vaba aja sisustamise võimalusi, tõdes Meltsas.

Veegeni sõnul on laeva majandamise ja meeskonna palgalhoidmise kulud liiga suured ning aastas klubi tööks eraldatava kolme miljoni krooniga saaks laste harimiseks ära teha palju rohkem kui praegu. Veegeni teatel kulub üksnes meeskonna palkade peale aastas 600 000–700 000 krooni.

“Praegu tehtavaid kulutusi saaks palju ratsionaalsemalt ära kasutada,” ütles Veegen. “Laev on nii moraalselt kui ka füüsiliselt vananenud, külm ja rõske, ta on oma aja ära elanud ega vasta tänapäeva nõuetele. Noortetöö jaoks ei ole sealsed tingimused need, mis olema peaks.”

Veegeni hinnangul on riiklik noorte mereklubi Tallinna-keskne. “Võiks isegi öelda, et Kopli-keskne,” ütles Veegen, pidades silmas, et huviringides osalevad peamiselt kohalike, Põhja-Tallinna koolide õpilased. “Teiste osakondade tegutsemine on rohkem sümboolne, sest selleks puuduvad vahendid,” nentis Veegen – lõviosa eelarvest neelab vaidlusalune baaslaev.

Tema kinnitusel on isegi mitmed mereklubis töötanud õpetajad sealseid võimalusi ja korraldustaset kesiseks hinnanud.

Meltsase sõnul on reisilaeva Tallinn kere hästi säilinud, kere ja mehhanismid konserveeritud ning selle tükkidekslõikamine oleks ennatlik.