Nagu ka neljapäevases Päevalehes kommentaari andnud sotsiaaltöötaja ning oma loo rääkinud 17-aastane neiu, kes kuulus "Solarise gängi", nentisid, oleks oluline ennetustöö - noortega tegelemine. Ka Suurbritannias, kus noortegängidega käib kaasas ka väga raske kuritegevus, on sotsiaalvaldkonna eksperdid suuresti üksmeelel, et ennetustöö on kõige alus. Katkised perekonnad ega majanduslik ebavõrdsus (mis on kaks põhilist välja toodud tegurit probleemsete noorte taustas) ei ole midagi unikaalset Londonile, Glasgowle ega Eestile.

Pärast 2011. aastal kulminatsiooni leidnud sündmusi Londonis, tõi ajakirjanik Caspar Walsh Guardianis lauale idee: gängid on tegelikult ühiskonnale kasulikud. Tema sõnul on maalitakse gängidest ja nende liikmetest ebaõiglaselt negatiivne pilt.

Walsh kirjutab: "Ülekasutatud nimisõna [gäng] on sünonüüm kõigele halvale noortekultuuris ja vägivallale, narkootikumidele, relvadele ja seksuaalsele väärkäitumisele. Teismeliste ühiskonna murenemise pärast pekstakse rusikaga lauale: ebapiisav haridus, katkised perekonnad, austuse puudumine vanemate generatsioonide vastu. "Ma ei olnud selline kui noor olin." See kitsarinnaline arusaam on heal juhul ekslik. Halvemal juhul on see mattunud eituse pilve ja lugulaulu olematutest "vanadest headest aegadest". Läbi ajaloo on ühiskondadel alati olnud oma seadusteiravad ja kontrolli alt väljas noored."

Walshi sõnul on ka noorte kuritegevus olnud alati osa ühiskonnast. Probleem on tema arvates selles, kuidas meedia neid sündmusi kajastab. Gängikultuur seotakse üksmõtteliselt vägivalla ja ebaseadusliku tegevusega. Walsh töötas aastakümneid vanglas ja vanglast väljaspool probleemsete noortega ning oma kogemusele tuginedes väidab ta, et gängid iseenesest ei ole probleem. "Noored liituvad gängidega, sest see on oluline osa suureks kasvamisest," kirjutab ta ning lisab, et gängides võib olla ka positiivseid eeskujusid, kes hoiavad piire paigas.

"Noored otsivad piire ja neid kombitakse gängides ja sotsiaalsetes ringkondades gängidest väljapool. Nad lähevad üle piiri seni, kuni jõuavad seinani, mida nad ei suuda või ei taha ületada. See on oluline osa üles kasvamisest ja aktiivsekeks, seaduskuulekaks ühiskonnaliikmeks saamisest. Vägivalla levik paljudes jõukudes Suurbritannias on suuresti põhjustatud vanemate eeskujude, kes lõplikke piire aitaksid tunnetada, puudmises. Ilma nendeta muutub gängikultuur toksiliseks, kaotab moraalse kompassi ja vägivald leiab oma koha jõumängudes ning sisemistes konfliktides."

Walsh, kes ise suutis peatada enda elu libisemise kuritegevuse, narkootikumide ja vägivalla teele, üritab meediat tasakaalustada ja maha rahustada paanikat, mis gängide teema ümber on, rääkides positiivsetest juhtumitest, kus noored on oma elu järje peale saanud. Selle jaoks on mitmeid organisatsioone, kes tegelevad noortega süsteemselt, aidates neil ühiskonda tagasi integreeruda ja selle protsessi sees tuge ning nõu pakuvad.

Gängid on ühiskonnale head, kui seal eksisteerib keegi "vanem ja targem", kes hoiab silma peal eetiliste ja moraalsete normide täitmisel. Walshi jaoks on gängi jaoks teine sõna "hõim". Kui gängide "vanemaid" juhitakse vastutustundliku täiskasvanu elu poole ja nad suudavad omakorda suunata ja hallata nooremate gängiliimete põletavat energiat, saab ühiskond palju rikkamaks, ühinenumaks ning lõpuks hirmutavaks kohaks, argumenteerib Walsh.