Nördinud puidutöötlejad kaebavad riigi peale Euroopa Komisjonile

Õigus põletada Narva jaamades biomassi tõstab elektri hinda ja segab puidutöötlusäri.

Tüliõunaks on kujunenud riigikogus 18. juunil vastu võetud lisaeelarve seadus, mille raames on muudetud elektrituruseaduse sätet, mis andis üle 100 MW võimsusega elektritootjale võimaluse kasutada elektritootmisel biomassi ja saada selle müügi eest põhivõrgu toetust.

Lahtiseletatuna tähendab see, et Eesti Energia sai loa põletada Narva elektrijaamades puitu või mõnda muud biomassi. Seda elektrit käsitatakse rohelise energiana ja iga tarbija näeb selle osa oma arvel eraldi real. Viieks aastaks antud õigus toob kaasa elektri hinna tõusu ja puiduturu moondumise, mis võib paljud Eesti turul puitu töötlevad firmad viia pankrotti – selline on Eesti ettevõtjate hinnang.

RMK: pole just suur kogus

„Jah, me oleme saatnud märgukirja õiguskantslerile, et ta vaataks selle seadusemuudatuse läbi ja viiks kooskõlla põhiseadusega ehk teisisõnu nõuaks riigikogult selle muutmist,” ütles Eesti pelletitootjate liidu juht Raul Kirjanen. „Ning viimases järgus on ka Euroopa Komisjonile mõeldud dokumendid, kus me anname märku, et Eesti on riiklikul tasandil otsustanud anda riigiabi Eesti Energiale.”

Päevaleht kirjutas 20. juulil, et seaduse jõustumine toob kaasa elektri hinna tõusu. Samal ajal on ettevõtjad kindlad, et suurostja turuletulek sügisel, mil puitu on turul kõige vähem, moonutab turgu.

Riigimetsa majandamise kes­kus (RMK) on juba hakanud Narva jaamade jaoks puitu koguma. Aastas on nähtud ette tarnida umbes 400 000 tihumeetrit puitu hinnaga üle 500 krooni tihumeeter.

RMK osakonnajuhataja Ulvar Kaubi sõnul tarnitakse Eesti Energiale nii küttepuitu, paberipuitu kui ka metsalangetamisel kogutud jäätmeid. „Ma ei oska kommenteerida, miks osa ettevõtjaid arvab, et leping Eesti Energiaga moonutab turgu,” ütles Kaubi. „Eestis raiutakse umbes 4,5–5 miljonit tihumeetrit puitu igal aastal ja 400 000 tihumeetrit ei ole sellega võrreldes just suur kogus.”

Repo Vabrikute juhataja Tiit Kolk leidis aga, et kui turul olevast 1,2 miljonist tihumeetrist madalama kvaliteediga puidust saab tervelt 400 000 tihumeetrit üks tarnija, moonutab see oluliselt turgu. „RMK on meile juba teatanud, et tarnib meile kokkulepitud 8000 tihumeetri asemel kuus 4000 tihumeetrit,” ütles Kolk. „Ja kütte- ja paberipuidu hinnaks plaanitav 500 krooni tihumeetrilt on selgelt üle turuhinna. Minu arvates on tegemist suurmetsaomanike väga kavala äriideega – millele liitub ka Eesti Energia kasu – võtta tarbija taskust veel 400–500 miljonit krooni elektriarvete kaudu.”

Rahandusministeerium hoiatas

•• Seadusemuudatuse kooskõlastus: „Lisaks eespool toodule juhime Teie tähelepanu asjaolule, et eelnõus sätestatud  toetusmehhanismide puhul võib olla tegemist riigiabiga… /---/ Otsustamisel, kas tegemist on riigiabiga, tuleb lähtuda järgmistest aspektidest:

1) kas abi antakse riigi, linna või valla vahenditest;

2) kas abimeede annab majandusliku eelise abi saajale;

3) kas abimeetmel on valikuline iseloom, s.t ta on suunatud teatud ettevõtjale, ettevõtjate grupile või mingite kindlate kaupade tootmiseks;

4) kas abimeede moonutab või võib moonutada konkurentsi EL-i liikmesriikide vahel (mõju konkurentsile ja kaubandusele).

•• Abimeedet käsitatakse riigiabina, kui abi vastab kõigile neljale ülal nimetatud tingimusele.

•• Seaduse järgi on ostukohustusega seotud lisakulude hüvitajaks ja toetuse maksjaks põhivõrguettevõtja. Ainsaks põhivõrguettevõtjaks Eestis on OÜ Elering, mille aktsiad kuuluvad 100% Eesti Energia AS-ile, mille omanik on omakorda 100% Eesti riik.

•• Seega oleks tegemist riigiabi meetmega, mille puhul tuleb enne abi andmise alustamist taotleda Euroopa Komisjonilt riigiabi andmise luba.”