Reuma ohvritele

Proteesi vajavad peamiselt reumahaiged, kellel on liigesepõletik randmeliigese liikumatuks muutnud, tekitanud turseid ja tugevat valu. Seni kasutati ravina peamiselt artrodeesi, mis tähendab liigese kindlasse asendisse fikseerimist. Proteesi saanud inimene võib pärast taastusaega taas oma tavapäraseid toiminguid teha. Eesti esimesed operatsioonid viib läbi kogemustega Norra doktor Peter Šser.

“Kõigepealt võtan ära kahjustatud luukoed osad ja asendan selle kunstmaterjalidega, plastmassi või metalliga,” kirjeldas Šser. “Põhiliselt on operatsioon sama, mis iga proteesi paigaldamisel.” Luukanalisse pannakse väikesed varred, mis fikseeritakse luutsemendi abil.

Operatsioonil on arstil üks assistent. “Käsi on väga väike piirkond, selle ümber ei mahu eriti palju inimesi, aga tegelikult pole ka vajadust,” lisas doktor. Operatsioon kestab keskmiselt tund aega.

Pärast operatsiooni jääb patsient mõneks nädalaks haiglasse. “Kuni valu on vähenenud ja lõikehaavas põletikku pole. Paari nädala pärast eemaldatakse õmblused, kuu aega on käel ka lahas,” selgitas Ida-Tallinna keskhaigla ortopeediaosakonna juhataja Andres Kööp. Samal ajal tehakse metoodiku abil füüsilisi harjutusi sõrmedele, käele, õlale.

Suurte liigeste proteese paigaldati Eestis möödunud aastal 2500, neist olid enamik põlve- ja puusaproteesid, aga pannakse ka õla-, küünarliigese ja sõrmeliigeste proteese. 1982. aastal välja töötatud proteesi polnud enne eilset Balti riikides kellelegi paigaldatud. Põhimõtteliselt on aga proteesi tehnoloogia ja materjalid samad.

Randmeliigese protees ei sobi siiski kõigile. Näiteks noortel langeb käele väga suur koormus, mida liigeseprotees välja ei kannata. “Seal oleks parem hoopis traditsiooniline liigese jäigastamine,” tõdes Kööp.

Haigekassa maksab

Liigeseproteesi ja operatsiooni eest maksab haigekassa. Protees maksab 30 000 krooni, sellele lisandub operatsiooni ja taastusravi hind üle 19 000 krooni.

Ida-Tallinna keskhaigla hinnangul võiksid nad aastas teha 10-15 operatsiooni, Lääne-Tallinna keskhaigla soovib teha veel teist samapalju.

Kööbi sõnul peetakse kunstliigese paigaldamise puhul normaalseks kuni aastast operatsioonijärjekorda. “Kui olukord läheb kehvemaks, tuleb järjekorda nihutada, vahel tuleb operatsiooni edasi lükata,” ütles doktor.

Lääne-Tallinna keskhaigla ravijuht Kaido Kotkas ennustas, et kui esimesed head tulemused on juba näha, võib operatsioonisoovijate arv tõusta. “Piiriks on ees ravileping, aga haigekassa on alati olnud suhteliselt paindlik ja meile vajadusel vastu tulnud,” lisas ravijuht. Tema hinnangul viljeldakse praegu Eestis reumakirurgiat teiste riikidega võrreldes liiga vähe, sest meil on lihtsalt nii vähe spetsialiste.

Täna veel kaks operatsiooni

Lääne-Tallinna keskhaiglas saavad doktor Peter Šseri abiga randmeliigese proteesi täna kaks naist.

“Nad on reumahaiged ja suurte liigeseprobleemidega, nii et see operatsioon parandab kõvasti nende elukvaliteeti,” rääkis haigla ravijuht Kaido Kotkas. Edaspidi hakkab neid operatsioone tegema doktor Krista Ühtegi.

“Patsiendid on tõeliselt tänulikud, sest nende jaoks on tulemus alati positiivne ja nad oskavad seda hinnata. Mõelge ise, kui inimene ei saa haarata, kätega tööd teha, siis on nende jaoks ime, kui nad saavad taas igapäevaste toimingutega hakkama,” kiitis Kotkas.