Plahvatuskoha Oslo südalinnas olid sõjaväelased sisse piiranud. Neil olid kiivrid peas, killuvestid seljas, relvad käes ja arvata oli, et ka natuke lahingupadruneid tagavaraks. Rahva suhtumine uude olukorda oli uudishimulik.

Inimesed tegid pilti ja ajasid sõduritega sõbralikult juttu.

Sissepiiratud ala oli üsna suur ja vaid ühte serva oli tekkinud väike mälestusnurgake, kuhu oli pandud paar küünalt ja mõned lilled.

Norra on lihtsalt nii õnnelik riik, et norralased ei oskagi avalikult leinata. „Sellised asjad ei juhtu Norras” või „Viimati juhtus midagi säärast sõja ajal,” rääkisid nii inimesed tänaval kui ka kirjutati lehtedes. Ent ka sõda möödus Norras palju õnnelikumalt kui paljudes teistes Euroopa riikides ning seega polnud norralastel võtta isegi Ida-Euroopa sõjaohvrite mälestamise sarnast leinatraditsiooni.

Ent reedesed rünnakud olid suunatud kogu ühiskonna vastu ja tasapisi hakkas lein avalikkuses levima.

Siia ja sinna linna peal tekkisid esimesed kohad, kuhu asetati lilli ja süüdati küünlaid. Kella kuue paiku õhtul oli ka Oslo toomkiriku juurde tulnud lillede ja küünaldega inimesi.

Huvitav reaktsioon oli hoopis kogu plahvatusele viitava pildistamine. Pildistati sõdureid, kes seda kannatlikult talusid, pildistati kõiki purunenud aknaid ja kui sõdurite valvsus sissepiiratud ala kaitsel korrakski kahanes, hiiliti plahvatuskohale lähemale – lihtsalt selleks, et pildistada.

Oli natuke kummastav vaadata, kuidas inimesed käitusid leinamise asemel nagu turistid võõral maal.

Samal ajal ei tasu arvata, et pildistajad leina ei tundnud. Pigem ei osanud nad seda kuidagi väljendada. „Me oleme vaiksed inimesed,” ütles üks naine.

Eile hommikul leidis toomkirikus aset mälestusjumalateenistus ja norralaste seas oli toimunud silmatorkav muutus. Esiteks olid rahvamassi kontrollimiseks püsti pandud tõkked ja kohal oli palju politseinikke, erinevalt laupäevast, kus kirikut külastanud kuningliku pere liikmed olid inimestest mõne sammu kaugusel ja puhas viisakus hoidis rahvast neist eemale. Toomkiriku juurde tekkis koht, kuhu lilli tuua ja seal hakkas kujunema avaliku leinamise kombestik. Inimesed panid oma lilled maha, kohendasid neid, süütasid küünlaid, mõtisklesid ega lasknud end kaameratest häirida.

Kiriku lähedal asuv lilleäri tegi head käivet, sest leti ees oli kogu aeg järjekord. Jumalateenistuse ajal oli liikumine veel takistatud, ent kui teenistus kell kaks lõppes ja inimesed vabalt liikuma said, tekkis terve inimjõgi. Kiriku kõrvale hakati lilli panema ja küünlaid süütama.

Üks meie seast

„Ma ei saa aru, kuidas ta saab end kristlaseks nimetada,” ütles eile lilledega toomkiriku poole liikuv pensionär Gerd Holsen. „Ta oli norralane, üks meie seast.” Holseni hääl värises, kui ta meenutas, kuidas tulistaja saarel noori tappis.

„Ta hüüdis, et on politseinik ja nad võivad tema juurde tulla. Pärast seda ta tulistas neid. Ta tulistas saarele tagasi ujuvaid noori,” rääkis Holsen küsimata, sest toimunu üksikasjad olid selleks ajaks juba kõigile teada. Teda šokeeris, et üks omade seast suutis midagi sellist teha.

„Kõik mõtlesid alguses, et tegemist on islamiterroristidega,” lausus Holsen. Ta jättis ütlemata, et islamistide rünnakut oleks Norra ühiskonnal palju kergem taluda. 

Tunnid, mis muutsid Norrat

Reede, 22. juuli

15.26 – tugev autopommiplahvatus Oslo kesklinnas valitsushoonete vahel purustas enamiku ümbruskonna hoonete akendest.

Politsei piiras Oslo kesklinna sisse, samal ajal kui haiglad võtsid vastu kümneid vigastatuid.

Umbes 17.00 – kuulivesti ja politseiniku vormi kandnud relvastatud Anders Behring Breivik (32) saabus praamiga Utøya saarele ilmse plaaniga korraldada veresaun.

17.29 – politseile tuli teateid, et Utøya saarel Norra Töölispartei noortekogu suvelaagris on keegi politseinikuks riietatud mees asunud inimesi tulistama.

17.30–18.30 – paljud inimesed üritasid tulistamise eest põgenedes saarelt minema ujuda (vahemaa kaldast 500 meetrit), osa pääses ka paadisadamast kohalike elanike jahtlaevadega.

18.20 – logistiliste probleemide taha takerdunud politsei eriüksus jõudis lõpuks saarele ja tegi peagi tulistaja kahjutuks.

21.46 – politsei teada on Utøya saarelt leitud üheksa hukkunut, Oslo plahvatuse ohvrite arv kerkis seitsmeni.

22.30 – Norra justiitsminister Knut Storberget kinnitas, et ründaja oli rahvuselt norralane.

23.00 – Norra politsei korraldas läbiotsimise Breiviki kodus Åstas.

Laupäev, 23. juuli

3.57 – politsei kinnitas, et Utøyal on hukkunud vähemalt 80 inimest.

9.08 – hukkunute arv saarel kerkis 84-ni, politsei teatas, et neil on alust arvata, et Breivik korraldas ka autopommiplahvatuse Oslos.

22.33 – tuli ilmsiks, et internetti on üles pandud 1500-leheküljeline Breiviki poliitiline manifest.

23.40 – Breivik võttis ülekuulamisel rünnakud omaks.

Pühapäev, 24 juuli

11.00 – tuhanded inimesed asetasid lilli Oslo toomkiriku ette spontaansel mälestustseremoonial, kirikutes peeti palvusi ohvrite mälestamiseks.

Haiglas suri juba 86. Utøya saarel haavata saanud inimene. Kokku on hukkunud 93 inimest, viis on veel Utøyal kadunud. Haiglas oli 97 kannatanut.

12.53 – politsei korraldas haarangu Oslos ja selle ümbruskonnas, otsides ülejäänud lõhkeainet ja Breiviki võimalikke kaasosalisi.

Ilmnes, et Breivik on osalenud aktiivselt mitmesugustes natsiportaalides, oma läkituse oli ta saatnud aga ka mitmele Põlissoomlaste partei liikmele Soomes.