-nõustamistelefoni projektijuhi Heli Künnapuu sõnul pole telefoni eesmärk tegelda üksnes narkomaanidega.

“Narkomaan ei helista, neil ei ole probleemi. Pigem küsivad telefonilt abi narkomaani lähedased, kes ta pärast muretsevad, ja sageli ka need, kes esimesi kordi mõnd ainet proovinud,” selgitas ta.

Sõltlasi ei hakata ümber kasvatama

Künnapuu kinnitas, et narkovastast kihutustööd ei ole nõustajatel kavas teha.

“Sellel pole mõtet – kõik juba teavad, et uimastid on halvad,” märkis Künnapuu.

Telefoninõustajad räägivad algajaile uimastitarvitajaile pigem konkreetsete ainete ohtudest ja mõjudest, ning sõltlase lähedastele sellest, kuidas on võimalik narkomaani aidata.

Abilinnapea Andres Tsahkna ütles, et avatav info- ja nõuandetelefon on üks osa linna HIV-, narko- ja alkoennetuse arengukavast. Järgmise sammuna rajatakse täiskasvanute rehabilitatsioonikeskused, mida praegu sisuliselt pole.

Lapsnarkomaanid vajavad järelevalvet

Laste osas on Tsahkna kinnitusel seis parem. Laps, kes näiteks tänavalt narkouimas leitakse, viiakse esmalt lastehaiglasse. Seal ootab teda hulk psühholooge ja psühhiaatreid. Lastehaiglast saadetakse noor narkosõltlane kuni kuueks kuuks Tallinna Laste Turvakeskusse.

Tsahkna sõnul on skeemist siiski puudu üks oluline lüli – järelevalve pärast rehabilitatsiooni.

Uuelt infotelefonilt saab lisaks teavet sõltlaste tugigruppide, nõustamiskeskuste ja rehabilitatsioonivõimaluste kohta.

Tsahkna sõnul on narkoprobleem Tallinnas üliterav, samas tundmatu – kui alkoholiga on enamik inimesi kokku puutunud, siis uimastiprobleemi ei tunta sageli äragi. “Oluline on õigel ajal jaole saada,” nentis abilinnapea.