Nõva elanikud koguvad kaitseväe võimaliku laskeala vastu allkirju

Kaitseministeerium soovib rajada Eesti rannikule merele orienteeritud õhutõrje ja suurtükiväe õppepaiga, Nõva kui ühe võimaliku laskeala kaitseks on inimesed internetis alustatud allkirjade kogumist.

Tänase seisuga on Nõvale laskepaiga rajamise vastu allkirja andnud üle 2500 inimese.

„Kuna netileht on kogunud päris palju toetushääli, siis loodame, et kaitsevägi arvestab eestimaalaste sooviga, kes maksumaksjatena peaksid saama kaasa rääkida, mida nende rahaga peale hakatakse,“ ütles Päevaleht Online’ile üks kampaania algatajatest Reet Alev.

Alevi sõnul ei kavatse nad esialgu muid meetmeid õppepaiga rajamise takistamiseks ette võtta, esmaspäeval kuulatakse ära kaitseväe-poolsed selgitused.

Allkirjakogujate üheks põhimureks on Nõva looduslikud ranna- ja metsakooslused, mis on olulised puhke- ja külastuskohad. Samuti on laskeala vastaste sõnul Loode-Eesti rannik Natura ala ning laskepolügoon kahjustaks valju müraga sealset elustikku.

Ka soomlased harjutavad Natura alal

Kaitseministeeriumi pressibüroo juhataja Aet Kuke sõnul aga on Natura ala ka osa Soome Vattaja laskealast, kus Eesti kaitseväelased praegu – küll Soome relvadega – harjutavad.

„Vattaja laskeala koosseisus asub Natura 2000 ala, mis kujutab endast ulatuslikku liivaranda ja luidestikku,“ selgitas Kukk Päevaleht Online’ile. „Natura ala pindala on seal 1200 hektarit ja seal on registreeritud 14 loodusdirektiivis väärtustatud elupaigatüüpi ja mitmed haruldased liigid.“

Ometi toimuvad seal laskeharjutused ja seda koguni 200 päeva aastas.

„Eestis kavandatakse õppealadel merele laskmiste läbiviimise ajaks kokku kaheksat päeva aastas. Laskenädalad jääksid talveperioodi, mil maapiirkondades on püsivalt suhteliselt vähe inimesi,“ ütles Kukk ja lisas, et seega mõjutaks harjutuspaik kohalike inimeste elu minimaalselt.

Lõplik otsus veel tegemata

Kas selle lühikese perioodi jaoks aastast oleks Eesti kaitseväel vaja oma õppeala, Kukk ei kahtle.

„Oma relvadega peaks ikka saama harjutada kodumaa territooriumil, pealegi ei oleks eetiline minna raskerelvadega teise riigi pinnale,“ selgitas Kukk põhjusi, miks oma relvadega korra aastas Soomes käia ei ole mõeldav.

Ühtegi lõplikku otsust, kuhu õppepaik täpselt rajatakse, ei ole Kuke sõnul siiski veel tehtud, tegeletakse võimalike õppepaikade valiku analüüsiga, mis on aluseks edasiste ja konkreetsete läbirääkimiste pidamiseks.

Kuna inimesed on andnud arengukavale elavat tagasisidet, pikendab kaitseministeerium arendusprogrammile ettepanekute ja kommentaaride esitamise tähtaega kuni selle aasta 5. detsembrini.